COVID-19
Abstract
Vaid mõne nädala jooksul on uue koroonaviiruse põhjustatud COVID-19 pandeemia põhjalikult muutnud inimeste elu kogu maailmas. Lisaks sellele, et COVID-19 on tekitanud viirusest otseselt mõjutatud inimestele raskeid tervisekahjustusi, on COVID-19 pandeemial olulised tagajärjed inimeste elu- ja tööviisidele, mõjutades põhjalikult füüsilist ja vaimset heaolu. Et saada ülevaade kriisi vahetust majanduslikust ja sotsiaalsest mõjust, alustas Eurofound 9. aprillil ulatuslikku veebipõhist küsitlust kogu Euroopa Liidus ja mujal. Uuringu „Elamine, töötamine ja COVID-19“ eesmärk on uurida mõju eurooplaste heaolule, tööle ja kaugtööle ning finantsolukorrale. See hõlmab mitmesuguseid küsimusi, mis on seotud eri vanuserühmades ja olukordades inimestega. Enamik küsimusi põhineb Eurofoundi Euroopa elukvaliteedi uuringul (EQLS) ja Euroopa töötingimuste uuringul (EWCS), kuid osa küsimusi on ka uued või kohandatud muudest allikatest, näiteks sissetulekuid ja elamistingimusi käsitlevast ELi statistikast (EU-SILC).
Key findings
Pandeemiast kõige rohkem mõjutatud riikides tuntakse suurimat survet heaolule. Mõne riigi tulemused on eriti rabavad: võrreldes kriisieelsete uuringutega on eluga rahulolu Prantsusmaal praegu kõige madalam.
Üle poole eurooplastest on mures oma tuleviku pärast COVID-19 kriisi tõttu ja ainult 45% näeb tulevikku optimistlikult. Erinevalt enne pandeemiat tehtud uuringutest on sellistes riikides nagu Prantsusmaa, Belgia, Itaalia ja Kreeka näha optimismi vähenemist alla ELi keskmise.
Eurooplased on teatanud äärmiselt madalast usaldusest ELi ja oma riikide valitsuste vastu, eriti mitmetes tavapäraselt ELi-meelsetes liikmesriikides, näiteks Hispaanias, Itaalias ja Prantsusmaal , mis tõstatab põhimõttelisi küsimusi ELi tegevuse tajumise kohta kriisi ajal.
Üle veerandi ELi vastajatest teatab, et nad on kaotanud töö kas ajutiselt (23%) või alaliselt (5%) , kusjuures kõige rohkem on töö kaotanud noored mehed. Poolte eurooplaste tööaega on lühendatud, eriti Rumeenias, Itaalias, Prantsusmaal, Küprosel ja Kreekas. Põhjamaad on teatanud kõige väiksemast tööaja vähendamisest.
Peaaegu 40% eurooplastest teatab, et nende finantsolukord on halvem kui enne pandeemiat, mis on kaks korda rohkem kui kriisieelsetes uuringutes. Peaaegu pooled leibkonnad märgivad, et nad ei tule ots otsaga kokku, ja üle poole neist ei suuda ilma sissetulekuta säilitada oma elatustaset rohkem kui kolm kuud. Olukord on veelgi raskem kolme neljandiku töötute puhul, kes ei saa hakkama rohkem kui kolm kuud, ja 82% on teatanud, et nende leibkonnal on toimetulekuraskusi.
List of graphs:
Figure 1: Respondents’ life satisfaction by country
Figure 2: Respondents’ optimism about their future by country (%)
Figure 3: WHO-5 mental well-being index by country
Figure 4: Trust in the European Union by country
Figure 5: Trust in the healthcare system by country
Figure 6: Changes in working time during the COVID-19 pandemic by country (%)
Figure 7: Proportion of workers who started teleworking as a result of COVID-19 by country (%)
Figure 8: Uptake of telework and decrease in working time by country (%)
Figure 9: Work–life conflict dimensions, by gender, EU27 (%)
Figure 10: Work–life conflict dimensions, by type of household, EU27 (%)
Figure 11: Respondents’ financial situation three months ago and in three months’ time by country* (%)
Figure 12: Proportion of respondents with no savings or who can only maintain current living standards without income for less than three months by employment status, EU27 (%)
Figure 13: Proportion of respondents with financial insecurities, EU27 (%)
Figure 14: Difficulties making ends meet by employment status, EU27 (%)
Figure 15: Proportion of respondents reporting household arrears, by employment status, EU27 (%)
Figure 16: Risk of losing home, EU27 (%)
Cite this publication
Related publications
Publication series
