Tehnika muutumine kiireneb, sest elektroonikaseadmed suudavad talletada, töödelda ja edastada üha rohkem teavet. Digitaliseerimine on muutmas ELi majandust ja tööturgu: peaaegu kolmandik ELi töökohtadest on liigitatud väga digitaliseeritud töökohtadeks. Mis on digitaalse revolutsiooni tagajärjed tööhõivele ja tööle? Ja kuidas võib see mõjutada sotsiaalset dialoogi?
Eurofound on neid küsimusi uurinud põhjalikult. Teadusuuringud on liigitatud digitaliseerimise muutuste kolme suuna järgi: automatiseerimine, digitaliseerimine ja platvormid. Need mõjutavad tööhõivet, töötingimusi ja sotsiaaldialoogi. Nende uuringute peamised tulemused on koondatud veebimaterjaliks Digiajastu: automatiseerimine, digitaliseerimine ja platvormid. Aruanne tugineb sellele allikale, et teha järeldustest kokkuvõte ja esitada poliitikasoovitused.
Key findings
Et tagada, et Euroopas toimuks digitaliseerimine sama kiiresti kui mujal maailmas ja Euroopa saaks digitaliseerimisest kasu, tuleb poliitikakujundajatel uurida võimalusi, kuidas paremini toetada digitaliseerimist Euroopa ettevõtetes. Neil tuleb kaalutleda rahalist toetust, digivahendite kasutuselevõtu kogemuste vahetamist ning koostöö toetamist tehnoloogiate arendamisel ja rakendamisel. Üks võimalus selleks on Euroopa Komisjoni taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud riiklik toetus.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamisele (kooskõlas Euroopa digikümnendi visiooniga) ning konkreetsetele sektoritele ja riikidele, mis peavad kiirendama digitaliseerimist.
Tuleb säilitada ja vajaduse korral edasi arendada oskuste vajaduste prognoosimise vahendeid, näiteks Cedefopi poolt ELi tasandil välja töötatud oskuste ülevaade (Skills Panorama) või sarnased vahendid liikmesriikides, et keskenduda konkreetsemalt oskuste vajadustele digiajastul.
Kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavaga ja Euroopa oskuste tegevuskavaga tuleb uurida võimalusi, kuidas anda asjakohaseid oskusi haavatavatele rühmadele (näiteks eakatele töötajatele või madala formaalse haridustasemega inimestele). Samal ajal tuleb juhte koolitada seoses töökorralduse ja inimeste juhtimise eripäraga digiajastul. Koondamisest mõjutatud töötajate korral võib Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond aidata kaasa nende ümber- ja täiendkoolituse toetamisele.
Varajase hoiatamise vahenditega saab hoiatada poliitikakujundajaid mis tahes viidete eest, et tööhõive kvaliteet langeb digitehnoloogiate kasutuselevõtu tõttu, sealhulgas tööalase staatuse võimaliku vale liigitamise eest. Poliitikakujundajatel tuleb uurida sellise arengu põhjusi ja mõju ettevõtetele ning töötajatele, et lähtuda sellest teadlikul poliitikakujundamisel.
The flagship report contains the following tables and figures.
List of tables
- Table 1: Employment – Main opportunities and risks
- Table 2: Quality of work and working conditions – Main opportunities and risks
- Table 3: Social dialogue and collective bargaining – Main opportunities and risks
List of figures
- Figure 1: Overview of the expected challenges for work and employment by vector of change
- Figure 2: Analytical framework of the discussion
- Figure 3: Digitalisation intensity of establishments (%), by establishment size, EU27 and the UK, 2019
- Figure 4: Prevalence of platform work in the EU27, Norway and the UK, 2013–2014 and 2020
- Figure 5: Change in number of employees since 2016 (%), by digitalisation intensity of establishments, EU27 and the UK, 2019
- Figure 6: Expected change in number of employees in the coming three years (%), by digitalisation intensity of establishments, EU27 and the UK, 2019
- Figure 7: Shares of employees whose jobs have high automation risk (%), by occupation, EU27, 2020
- Figure 8: Management approach (%), by digitalisation intensity of establishments, EU27 and the UK, 2019
- Number of pages
-
34
- Reference nº
-
EF21007
- ISBN
-
978-92-897-2213-1
- Catalogue nº
-
TJ-06-21-150-EN-N
- DOI
-
10.2806/288
- Permalink
The digital age: Automation, digitisation and platforms
The digital age resource provides an overview of research findings on topics at the centre of digitalisation, structured around three vectors of change – automation, digitisation and platforms. It explores the implications of the digital revolution for employment, working conditions and social dialogue. Findings are presented in a range of research digests, policy pointers and definitions.