Jaepangandus on paljulubav sektor, kus uurida digiteerimise mõju tööle ja tööhõivele. Finantsteenuseid osutatakse üha enam veebis, ilma vahendavate asutusteta, kes suhtleksid vahetult kliendiga. Paljusid sektori panku on alates ülemaailmsest finantskriisist mitu korda restruktureeritud ning see on üks vähestest teenindussektoritest, kus tööhõive on seiskunud või väheneb. Lisaks teenuste osutamise tehnoloogia muutustele reageerib sektor ka muudele probleemidele, näiteks suuremale regulatiivkoormusele, finantstehnoloogiaga seotud konkurentsile, väikestele intressimääradele ja vähenenud kasumlikkusele. Käesoleva aruande juhtumiuuringutes kirjeldatakse näiteid sektori hiljutisest ümberkorraldamisest, mis on ajendanud restruktureerimisi, kuidas neid hallati ja kuidas need mõjutasid tööhõivet, töökorraldust ning muid äri- ja töötajatulemusi.
Key findings
Kuigi enamikus teenuste sektorites on viimase aastakümne jooksul töökohtade arv suurenenud, on tööhõive jaepanganduses vähenenud – alguses finantskriisi tõttu, millele järgnes digiüleminek ja hiljutine üleminek veebi-jaepangandusele. Samal ajal on vähenenud jaepanganduse füüsiline taristu – ELis on ainult ligikaudu 20 pangafiliaali 100 000 elaniku kohta (2004. aastal oli ligikaudu 30).
Jaepanganduse restruktureerimine on võrreldes teiste sektoritega sageli ulatuslik, pikk ja keerukas; see toimub sotsiaaldialoogi väljakujunenud institutsiooniliste raamistike kaudu, saades kasu kõrgetasemelisest esindatusest ja kollektiivsest korraldusest. See on oluline näide sotsiaaldialoogi olulisest rollist restruktureerimise negatiivse mõju leevendamisel.
Teiste sektoritega võrreldes on jaepanganduse spetsialistide osakaal kiiresti kasvanud ja praegu on ELi jaepangandustöötajatest kahel kolmandikul kõrgharidus. Et vastata sellele uuele nõudlusele kõrget kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade järele (näiteks õiguseksperdid, andmeteadlased ja võrguturbe eksperdid) ning suurendada tavapärasematel panga töökohtadel töötajate tööalast konkurentsivõimet, on äärmiselt oluline, et sektor töötaks välja sihipärase oskuste poliitika.
Digiüleminek on muutnud paljusid tavapäraseid jaepanganduse tööviise, mis on suurendanud arvutipõhiste töökohtade arvu ja vähendanud kliendikontaktiga töökohtade arvu. Ka kaugtöövõimalike töökohtade suure osakaalu tõttu kasvas selles sektoris kõige järsemalt kodunt töötamine pandeemia ajal, kui peaaegu pool ELi finantssektori töötajast tegi 2021. aastal kaugtööd kas „tavaliselt“ või „mõnikord“.
Jaepangandus on suurepalgaline sektor, kuid seal on ka suurim sooline palgalõhe. Kuigi see kajastab osaliselt töökohtade eripära sektoris, kus mehed on üleesindatud kõrgema palgaga IT-ametikohtadel ning järelevalve- ja juhtivatel ametikohtadel, on kavandatavas ELi palkade läbipaistvuse direktiivis ette nähtud soopõhistel palgaaudititel oluline roll sektori suure soolise palgalõhe muude tegurite tuvastamisel.
The report contains the following lists of tables and figures.
List of tables
- Table 1: Top 6 retail banking occupations in 2011 and 2021, EU27
- Table 2: Characteristics of job loss cases in the financial sector and in all other sectors, 2008–2021
- Table 3: Largest recent restructuring cases in the financial sector at national level, 2020–2021
- Table 4: Companies involved in continuous or serial restructuring, 2019–2021
- Table 5: Summary of the main drivers of the restructuring processes in the banking cases analysed
- Table 6: Restructuring processes at CaixaBank in 2015–2021
- Table 7: Time frames of the restructuring processes
- Table 8: Implementation phases of the CaixaBank collective dismissal plan in 2021
- Table 9: Support measures for employees affected
- Table 10: Quota 100 economic incentive applied to Banco BPM
List of figures
- Figure 1: Number of bank branches per 100,000 inhabitants, 2004 and 2020
- Figure 2: Employment change in service sectors, 2008–2021, EU27 (percentage points)
- Figure 3: Financial and insurance services as a proportion of total employment, 2008 and 2021, EU27 (%)
- Figure 4: Number of employees in financial and insurance services by broad occupational group, 2008 and 2021, EU27 (millions)
- Figure 5: Unadjusted gender pay gap by country, 2020 (percentage points)
- Figure 6: Proportion of young employees (15–39 years) in the total workforce by sector, 2008–2021, EU27 (%)
- Figure 7: Relative prevalence of young employees by country, 2021, EU27 (percentage points)
- Figure 8: Proportion of part-time employees by sector, 2008–2021, EU27 (%)
- Figure 9: Average number of actual weekly working hours in the main job, 2008 and 2020, EU27
- Figure 10: Change in total volume of hours worked compared with 2008, EU27 (percentage points)
- Figure 11: Teleworking incidence by sector, 2008–2021, EU27 (%)
- Figure 12: Teleworking incidence in retail banking before and during the pandemic, 2019 and 2020, EU27 (%)
- Figure 13: Teleworking incidence by gender, 2008–2021, EU27 (%)
- Figure 14: Employee location by broad occupational group, 2021, EU27 (%)
- Figure 15: Number of restructuring announcements involving job losses and job gains per year, 2008–2021, EU27 (%)
- Figure 16: Number of national or subnational cases involving job losses in the financial sector by restructuring type, 2008–2021, EU27
- Figure 17: Offshoring cases, 2008–2021
- Figure 18: Proportions of payment instruments used at the point of sale and in person-to-person payments (left figure) and used online (right figure), euro zone, 2019 (%)
- Figure 19: Use of payment methods during the pandemic, euro zone, 2020 (%)
- Number of pages
-
78
- Reference nº
-
EF22014
- ISBN
-
978-92-897-2280-3
- Catalogue nº
-
TJ-04-22-009-EN-N
- DOI
-
10.2806/146383
- Permalink
Country | Restructuring case studies database | |
---|---|---|
Denmark | Restructuring case studies | Danske Bank |
Italy | Restructuring case studies | Banco BPM |
Netherlands | Restructuring case studies | ING Group |
Poland | Restructuring case studies | Bank Pekao S.A. |
Portugal | Restructuring case studies | Novo Banco Group |
Spain | Restructuring case studies | CaixaBank |