Elamine, töötamine ja COVID-19 pandeemia Euroopa Liidus ja 10 ELi naaberriigis

ELis (28%) ja ELi naaberriikides (41%) tekkis nooremate vastajate seas laialt levinud sotsiaalse tõrjutuse tunne, kusjuures paljud väljendasid hirmu oma rahalise ja tööolukorra pärast. See kajastab pandeemia püsivat mõju, halba olukorda kogu Euroopas ja rõhutab vajadust, et poliitikas pöörataks lisatähelepanu eelkõige noortele.

Tervis ja vaimne heaolu on kõigis riikides suur probleem, kusjuures paljud vastajad teatasid suurest depressiooniriskist. Eriti murettekitavad on tulemused, mis näitavad, et ELi naaberriikidest on 18–44aastastest depressioonirisk 75%-l. Konkreetsed poliitikameetmed, mille eesmärk on kaitsta perekondi kodutuse eest, parandada lastehoiuvõimalusi ja tagada juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele, sealhulgas vaimse tervise ravile, on nendes valdkondades edu saavutamiseks otsustava tähtsusega.

Üldiselt teatati halvast töö- ja eraelu tasakaalust. Tulemused näitavad, et töötunnid ja tööväsimus on riigiti väga erinevad. Eriti ELi naaberriikides teatavad naised sagedamast väsimusest, sest teevad enamiku tasustamata majapidamistöödest vabal ajal. See rõhutab vajadust sooteadlike aktiivsete tööturumeetmete järele, mis on suunatud eelkõige naistele, ning tõhusa riikliku poliitika järele tervishoiu- ja hooldussektoris.

70% ELi naaberriikide vastajatest teatas, et neil puudub piisav juurdepääs haridus- ja koolitusprogrammidele. Haridus- ja koolitussüsteemid pakuvad väga suurt potentsiaali tööotsijate ja väiksemate oskustega tööotsijate oskuste täiendamise ja ümberõppena, eelkõige riiklike tööturuasutuste abil. Euroopa oskusteaasta 2023 on oluline võimalus edendada tõhusaid ja kaasavaid investeeringuid koolitusse kogu Euroopas.

Elukalliduse probleemidest teatati kõigis ELi 27 liikmesriigis ja ELi naaberriikides, koos suurenemistega ELis võrreldes varasemate tähelepanekutega 2021. ja 2020. aastal. Toimetulekuraskustega inimeste suur hulk on eriti silmatorkav: 48% ELi 27 liikmesriigis ja kuni 81% ELi naaberriikides, kus vaesus on kõige suurem. Euroopa sotsiaalõiguste samba raames võetavad prioriteetsed meetmed, mis aitavad luua kvaliteetseid tööhõivevõimalusi ja õiglaseid sotsiaalkaitsesüsteeme, on tulevikus vastupanuvõime suurendamiseks otsustava tähtsusega.