Promoting social cohesion and convergence
Usalduse säilitamine COVID-19 pandeemia ajal
Published:
16 November 2022
Research report
Abstract
Aruandes uuritakse, kuidas arenes kodanike usaldus institutsioonide, sh riikide valitsuste, ELi, teaduse ja meedia vastu COVID-19 pandeemia ajal 2020. ja 2021. aastal. Analüüsitakse meedia rolli, eelkõige seost sotsiaalmeedia kasutamise ja usalduse ning väärinfo (ebaõige või eksitav teave) ja desinformatsiooni (tahtlikult petlik teave) mõju vahel kriisiperioodil. Tuginedes põhjalikule kirjanduse ülevaatele, kirjeldatakse aruandes COVID-19 poliitikameetmete tagajärgi, keskendudes kodanike usaldusele oma riigiasutuste ja ELi vastu. Aruanne toob esile usalduse ja rahulolematuse dünaamika pandeemia kontekstis, sh vaktsineerimise kasutuselevõtu mõju.
Key findings
Pandeemia ajal tingis usalduse taseme paranemine, eelkõige riigiasutuste vastu, suurema rahulolu COVID-19 pandeemiale reageerimise valitsuspoliitikaga, mis näitab usalduse otsustavat rolli kriisi tõhusal ohjamisel. Tulevaste kriisidega toimetulekuks on väga oluline mõista kõrge usaldustasemega ühiskondade tähtsust ja usalduse mõju.
Kodanike majandusprobleemid mõjutavad väga kõrge usaldustasemega ühiskonna rajamist. Õiglane ja kaasav taastumine pandeemiast ning võrdne juurdepääs haridusele ja koolitusele, tööhõivele, taskukohasele eluasemele ja sotsiaalkindlustusele, eelkõige õiglase ülemineku raamistiku kontekstis, kus ühtegi inimest ega piirkonda ei jäeta kõrvale, on väga vajalik nende pingutuste jaoks.
Tulemused kinnitavad, et kõrge usaldustasemega inimesed osalevad kõige tõenäolisemalt immuniseerimiskampaaniates, mis rõhutab, et tõhusaks reageerimiseks tervisekriisile vajab ühiskond kõrge usaldustasemega elanikkonnarühmi. Selles seoses on oluline roll usaldusel institutsioonide vastu.
Institutsioonide, nt valitsuse, teadus- ja meditsiiniasutuste suhtes madala usaldustasemega inimesi seostati väikese vaktsineeritusega COVID-19 pandeemia ajal. Arvestades, et usaldus tervishoiusüsteemi ja ravimitööstuse vastu on selles kontekstis eriti oluline, on kriitilise tähtsusega, et poliitikakujundajad osaleksid selges ja pidevas teabevahetuses vaktsiinide ja nende kõrvaltoimete kohta.
Tulemused näitavad, et vastajatel, kes eelistasid sotsiaalmeediat peamise uudisteallikana, oli tavaliselt väiksem usaldus institutsioonide vastu ja väiksem rahulolu oma valitsuste COVID-19 pandeemia ohjeldamismeetmetega kui nendel, kes eelistasid tavapärast meediat. Seetõttu peab nii ELi kui ka liikmesriikide prioriteet olema võitlus ebaõige või eksitava teabe vastu ning sotsiaalmeediaplatvormidel oleva tahtliku petliku teabe ümberlükkamine.
The report contains the following lists of tables and figures
List of tables
- Table 1: Definitions of digitisation technologies
- Table 2: Overview of the digitisation case studies
- Table 3: Most relevant sectors for technology uptake and use cases
- Table 4: Drivers of and barriers to the adoption of digitisation technologies
- Table 5: Overview of approaches to digitisation across the establishments investigated
- Table 6: Areas of work organisation most impacted by the use of digitisation technologies
- Table 7: Elements of job quality impacted by the use of digitisation technologies
- Table 8: Specific impacts of digitisation technologies on skills and discretion
List of figures
- Figure 1: Analytical model for digital technologies
- Figure 2: Adoption by enterprises of IoT and 3D printing by size and sector, EU27, 2020 (%)
- Figure 3: Advanced technology use by enterprises (with at least 10 employees) by country, EU27, 2020 (%)
- Figure 4: Distribution of IoT clusters in Europe, 2019
- Figure 5: Key elements for successful technology implementation
- Number of pages
-
74
- Reference nº
-
EF22001
- ISBN
-
978-92-897-2291-9
- Catalogue nº
-
TJ-03-22-045-EN-N
- DOI
-
10.2806/707872
- Permalink
Cite this publication
Eurofound (2022), Maintaining trust during the COVID-19 pandemic, Publications Office of the European Union, Luxembourg.
Related publications
Publication series
