Kliimamuutused ja tööelu kvaliteet

Javascript is disabled in your browser. Please, enable it for a better user experience.

Authors

Tina Weber

Jorge Cabrita

Abstract

Kliimamuutused mõjutavad töötajaid mitmeti – töökoha ebakindlus, tööülesannete ja kohustuste muutumine ning töökoha enda muutumine, mille tõttu võib olla vaja teistsuguseid töötamistavasid ning arendada uusi tegevusi ja tooteid. Kliimamuutuste riskid suurendavad kokkupuudet ohuteguritega, mis vähendab tööelu kvaliteeti ja tootlikkust ning suurendab töö ja töökoha ebakindlust. Ligi pooltel ELi töötajatest muutuvad tööülesanded oluliselt, sest majandus kohaneb kliimamuutustega ja rakendatakse kliimamuutuste leevendamise strateegiaid. Lisaks muutub kliimamuutustele reageerivates ettevõtetes tõenäoliselt ka töö ise. Kuigi töö muutumine suurendab osade töötajate haavatavust, pakub see ka võimalusi tööelu kvaliteedi teatud mõõtmete parendamiseks. Aruanne annab ülevaate tööelu kvaliteedi ja kliimamuutuste keerukast seosest, sealhulgas keskkonnahoidlike ülesannete mõjust valitud sektorites.

Job quality side of climate change

English (1.83 MB - PDF)

Key messages

Kliimamuutuste otsene mõju tööelu kvaliteedile on laiem kui üksnes kokkupuude kuumusega – see hõlmab ka psühhosotsiaalseid riske, suurenenud õhusaastet, ultraviolettkiirgust ja äärmuslikke ilmastikunähtusi. Eriti ohustatud on põllumajanduse, kalanduse, metsanduse, ehituse ja turismi ning pääste- ja hädaabiteenistuste töötajad.

Rohepööre mõjutab otseselt 40% ELi töötajatest. Tööelu kvaliteet keskkonnahoidlikel kutsealadel varieerub – osal ametikohtadest on negatiivseid aspekte rohkem kui positiivseid. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata sellele, kuidas rohepööre mõjutab tööelu kvaliteeti, ning poliitikameetmete eesmärk peaks olema tööelu kvaliteedi ühtlustamine.

Kliimamuutustest enim mõjutatud sektorite tööhõives on valdavalt mehed ning palju on hooajatöötajaid, võõrtöötajaid ja iseenda tööandjaid, kellel enamasti puudub õigusaktidest tulenev kaitse, kes on vähem liitunud ametiühingutega ja kelle esindatus töökohal on väiksem.

Tööelu kvaliteedi seire ja parendamise seisukohast on otsustav sektoripõhine käsitlus, sest kliimamuutused mõjutavad sektoreid otseselt ja kaudselt mitmeti. Enim mõjutatud sektorite töötajad peaksid saama tuge eelkõige kutseoskuste uuendamisel ja töökohavahetusel. Vaja on üksikasjalikumat analüüsi selle kohta, mis on mõju muudele sektoritele. Üksikettevõtted ja ‑tavad saavad aidata toime tulla kliimamuutustega ja tööelu kvaliteeti mõjutavate teguritega.

Töötajatele avalduvate riskide vähendamiseks on vaja rohkem teadmisi ja uuenduslikke lahendusi. Uuringud kliimamuutuste mõju kohta töötajatele ja töökohtadele on endiselt lünklikud. Kliimamuutused on dünaamiline protsess, vaja on jälgida keskkonnahoidlike ja kliimamuutuste riskidest enim mõjutatud ametikohtade kvaliteeti.

Executive summary

Kliimamuutused mõjutavad tugevalt peale elutingimuste ka Euroopa tööturge, töötingimusi ja tööelu kvaliteeti. Tööelule avalduvate kliimamuutuste tagajärgede mõistmisel on oluline eristada kliimamuutuste otsest mõju ja kliimamuutuste poliitikate mõju.

Aruande eesmärk on osaleda arutelus ülevaatega riikliku tasandi uuringutest ja mõttevahetusest kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise mõju kohta tööelu kvaliteedile, eelkõige kutsealadel, mida tõenäoliselt mõjutab rohestamine.

Poliitikataust

Kliimamuutusi käsitlevad ELi poliitikad ei ole uued, kuid oluliselt on täiustatud poliitikaeesmärke ja leevendamispoliitikaid, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet, ning neid kombineeritakse finantsinvesteeringutega, et toetada rohepööret ja kasvustrateegiat. Euroopa Liit on 2019. aastal vastu võetud Euroopa rohelise kokkuleppe kontekstis pühendunud mitmele eesmärgile ja seotud poliitikameetmetele. Sihiks on viia EL üle nüüdisaegsele, ressursitõhusale ja konkurentsivõimelisele majandusele, mis põhineb siduval eesmärgil saavutada 2050. aastaks CO₂-neutraalsus. Vaheetapina on EL suurendanud oma 2030. aasta kliimaeesmärke, võttes kohustuse vähendada paketi „Eesmärk 55“ raames 2030. aastaks heitkoguseid vähemalt 55% võrra. Õigusaktide kooskõlla viimiseks mainitud eesmärkidega jõustus juulis 2021 uus Euroopa kliimamäärus. Määrus tugevdab heitkoguste vähendamise eesmärke hoonetele, transpordile, põllumajandusele ja jäätmekäitlusele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning muu hulgas nõuab autotööstuse ja energeetikasektori restruktureerimist kliimaeesmärkide saavutamiseks. Euroopa roheline kokkulepe kasutab kolmandiku taastepaketi „NextGenerationEU“ 1,8 triljoni euro suurusest investeeringust.

Et toetada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärki tagada, et kedagi ei tohi kõrvale jätta, kehtestas Euroopa Komisjon 2020. aastal õiglase ülemineku mehhanismi. Selle eesmärk on toetada kliimaneutraalsusele üleminekust enim mõjutatud piirkondi ja inimesi, milleks eraldatakse tööhõivet ja kohaliku majanduse mitmekesistamist toetavatele poliitikasekkumistele aastatel 2021–2027 rahalist abi 19,2 miljardit eurot. Euroopa Komisjon on nende meetmete kavandamisel ja rakendamisel rõhutanud sotsiaaldialoogi tähtsust.

Arvestades kliimamuutuste ja kliimamuutuste poliitika ülisuurt mõju ühiskonnale, majandusele ja tööturule, lõimitakse seonduvaid kaalutlusi üha enam ka muudesse ELi poliitikatesse, näiteks tööstuspoliitikasse, teadusuuringute raamistikesse, hariduse ja oskuste strateegiatesse ning ka Euroopa sotsiaalõiguste sambasse, millel on võtmeroll ülemineku toetamisel hariduse, tööhõive ning ohutu ja tervisliku töökeskkonna kaudu.

Peamised tähelepanekud

Kliimamuutuste tagajärgedel (näiteks temperatuuri tõus, suurenenud õhusaaste ja äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine) on tõendatav kahjulik mõju tööelu kvaliteedile ja töötajate tootlikkusele. Töötamine muutub raskemaks. Suurima riskiga on töötajad, kes töötavad palju õues (näiteks põllumajanduse, kalanduse, metsanduse, aianduse, ehituse ja turismi töötajad) ning kes töötavad soojust tekitavate masinatega. Pääste- ja hädaabiteenistuste töötajaid mõjutavad otseselt ka rasked ilmastikuolud, näiteks metsa- ja maastikupõlengud ning üleujutused.
Nende sektorite tööhõives on valdavalt mehed ning palju hooajatöötajaid, võõrtöötajaid ja iseenda tööandjaid, kellel enamasti puudub õigusaktidest tulenev kaitse, kes on vähem liitunud ametiühingutega ja kelle esindatus töökohal on väiksem.
Nendest sektoritest mitu on muutumas, sest on vaja kohandada töömeetodeid, mis võib vähendada töökohakindlust ning vajada koolitust, ümberõpet või töökohavahetust.
Kliimamuutuste poliitikate (eelkõige leevendamispoliitikate) eesmärk on toetada sektorite ja kutsealade ümberkujundamist, eriti sektorites, kus on kasvuhoonegaaside heide suurim. Euroopa töötingimuste telefoniuuringu andmete analüüs kinnitas, et suur osa nende sektorite tööjõust on kutsealadel, mida tõenäoliselt mõjutab rohepööre. Kokku 40% ELi töötajatest on kutsealadel, mida rohepööre mõjutab otseselt.
Tööelu kvaliteedi osas on tõenäoliselt suureneva nõudlusega kutsealadel (nt põllumajandustöötajad, puusepad ja isolatsioonipaigaldajad) sageli ka rangemad ametikoha nõuded (nt füüsikalised riskid ja füüsilised nõuded), kuid puuduvad vajalikud ressursid (nt sotsiaalne tugi, autonoomia ja koolitusvõimalused). Kõige positiivsem nõuete ja ressursside tasakaal on uutel ja kujunemisjärgus ametikohtadel (nt sisseostjad, poliitikakavandajad ja reoveeinsenerid) ning Euroopa keskmise tööelu kvaliteedi tasemega on paremas kooskõlas kõrgema kvalifikatsiooniga ametikohad (nt ehitusjuhid, meteoroloogid ja elektrotehnikud).
Kutsealamuutuste tasakaal, mille tulemuseks on uued ametikoha profiilid, suurem nõudlus või uued vajatavad oskused, oleneb sektorist. Mõju tööelu kvaliteedile oleneb peale iga ametikoha konkreetse tööülesannete profiili (sh kokkupuude kliimamuutuste riskidega) ja töötamistavade ka kliimamuutuste mõju kompenseerimise meetmetest ning sellest, kuidas rakendatakse rohepööret kõigil tasanditel.
Kuigi keskkonnahoidlikel kutsealadel toetatakse üleminekut elukestva õppega, rakendavad ettevõtted ka meetmeid ja töötamistavasid, mis toetavad CO₂-heite vähendamist. Töötajate kaasamine töötamistavade arendamisel ja rakendamisel võib rikastada tööelu kvaliteeti.

Poliitikasoovitused

Uuringud kliimamuutuste mõju kohta töötajatele ja töökohtadele on endiselt lünklikud. Töötajatele avalduvate riskide vähendamiseks on vaja rohkem teadmisi ja lahendusi.
ELis on võimalused ja tingimused kaitsta töötajaid kliimamuutustega otseselt seotud riskide eest ebavõrdsed. Riiklikud sätted kuumuses töötamise kohta on eri riikides väga erinevad.
CO₂-heite vähendamise protsessid mõjutavad paljusid sektoreid, ka muid kui energiatootmist ja rasketööstust. Enim mõjutatud sektorite töötajad peaksid saama tuge eelkõige kutseoskuste uuendamisel ja töökohavahetusel. Lisaks on vaja üksikasjalikumalt analüüsida mõju muudele sektoritele ning pakkuda tuge nende ettevõtetele ja töötajatele.
Rohkem tähelepanu tuleb pöörata sellele, kuidas mõjutab rohepööre tööelu kvaliteeti, ning vaja on süstemaatilisemaid teadusuuringuid. Vaja on jälgida, mis kvaliteet on keskkonnahoidlikel ja kliimamuutuste riskidest enim mõjutatud ametikohtadel (need on sageli samad), sest kliimamuutused on dünaamiline protsess. Poliitikameetmete eesmärk peaks olema tööelu kvaliteedi ühtlustamine.
Tööstusstrateegiate arendamisel, asjaomaste oskuste prognoosimisel ja koos sotsiaalpartneritega vajalike koolituste kavandamisel on otsustava tähtsusega, eriti kui soovime vältida, et CO₂-heite vähendamist ei takistaks oskuste ja tööjõu puudus.

The report contains the following lists of tables and figures.

List of tables

Table 1: Dimensions of job quality and corresponding job demands and resources
Table 2: Impact of the greening of the economy on occupational groups
Table 3: Job demands of greening occupational groups compared with the EU workforce average
Table 4: Job resources of greening occupational groups compared with the EU workforce average
Table 5: Categories of green workplace behaviours

List of figures

Figure 1: Trends in annual temperature across Europe, 1990–2019
Figure 2: Projected changes by 2050 in the frequency of adverse weather events relevant for transport across Europe
Figure 3: Cumulative GHG emissions and employment by economic sector of activity, EU27, 2022 (%)
Figure 4: Job quality index, by greening occupational group, EU27 (%)
Figure 5: Shares of electricity, gas, steam and air conditioning supply in occupations likely to be impacted by greening (%)
Figure 6: Job quality (left) and job demands (right) – Electricity, gas, steam and air-conditioning supply versus EU27 average (%)
Figure 7: Shares of workers in the manufacturing of food and beverages and motor vehicle manufacturing sectors in occupations likely to be impacted by greening (%)
Figure 8: Job quality (left) and job demands (right) – Food and beverages and motor vehicle manufacturing sector versus EU27 average (%)
Figure 9: Shares of agricultural workers in occupations likely to be impacted by greening (%)
Figure 10: Job quality (left) and job demands (right) – Agriculture sector versus EU27 average (%)
Figure 11: Shares of transport workers in occupations likely to be impacted by greening (%)
Figure 12: Job quality (left) and job demands (right) – Transport sector versus EU27 average (%)
Figure 13: Shares of water supply and waste management workers in occupations likely to be impacted by greening (%)
Figure 14: Job quality (left) and job demands (right) – Water supply and waste treatment versus EU27 average (%)
Figure 15: Shares of construction workers in occupations likely to be impacted by greening (%)
Figure 16: Job quality (left) and job demands (right) – Construction versus EU27 average (%)
Figure 17: Shares of hospital and care workers in occupations likely to be impacted by greening (%)
Figure 18: Job quality (left) and job demands (right) – Hospital sector versus EU27 average (%)
Figure 19: Shares of Horeca workers in occupations likely to be impacted by greening (%)
Figure 20: Job quality (left) and job demands (right) – Horeca versus EU27 average (%)

Number of pages: 62

Reference nº: EF23032

ISBN: 978-92-897-2407-4

Catalogue nº: TJ-09-24-361-EN-N

DOI: 10.2806/693002

Permalink: eurofound.link/ef23032

Cite this publication
Eurofound (2024), Job quality side of climate change, Publications Office of the European Union, Luxembourg.