Noored Lääne-Balkani riikides

Aruandes kirjeldatakse Lääne-Balkani riikide (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Serbia – Lääne-Balkani kuuik) noorte tööhõive ja sotsiaalset olukorda ning uuritakse ka tööhõivet Türgis.
 

Selles keskendutakse noortele, sest COVID-19 tabas neid eriti rängalt. See kahjustas noorte hariduse ja koolituse kvaliteeti ja kvantiteeti ning paljud kaotasid töökohad. Nagu mujalgi, mõjutas kriis ka Lääne-Balkani kuuikus ja Türgis ebaproportsionaalselt noorte heaolu.
 

Poliitikataust

8. novembril 2023 esitas Euroopa Komisjon uue kasvukava Lääne-Balkani kuuiku jaoks. Kavas kirjeldatakse võimalusi piirkonnas sotsiaal-majandusliku lähenemise edendamiseks ja pakutakse märkimisväärset rahalist lisatoetust. Eesmärk on võimaldada teatavaid majanduseeliseid juba ühinemiseelsel perioodil, ehitada üles tugevam ja vastupidavam majandus ning pakkuda igapäevast majanduskasu nii ettevõtjatele, töötajatele kui ka tarbijatele. Kava hõlmab mitmeid teemasid, mis aitavad parandada noorte olukorda Lääne-Balkani kuuiku riikides.
 

2021. aastal võtsid Lääne-Balkani kuuiku valitsused kohustuse võtta vastu, katsetada ja süvalaiendada noortegarantii kavasid, et lahendada noorte tööpuuduse ja sotsiaalse tõrjutuse riskiga seotud pikaajalisi probleeme. Euroopa noortegarantii eeskujul rakendatavate noortegarantii kavade tähtsust neis riikides rõhutavad tõendid, mis näitavad, et enamikus riikides, kus võeti COVID-19 pandeemia ajal meetmeid noorte tööhõive toetamiseks, oli juba olemas riiklik noorte tööhõive strateegia.
 

2017. aasta kehtestati Euroopa sotsiaalõiguste sambaga 20 põhimõtet, millest liikmesriigid juhinduvad, et „saavutada tugev sotsiaalne Euroopa, mis on õiglane, kaasav ja võimalusterohke“. Sammast rakendatakse mitmesuguste poliitikapakettide kaudu koos kavadega õiglaseks üleminekuks kliimaneutraalsele ja digitaliseeritud ühiskonnale.
 

Peamised järeldused – Lääne-Balkani riikide ja Türgi statistika

• Kogu piirkonnas on 15–24aastaste noorte tööhõive määr madalam kui kogu tööealise elanikkonna (15–64aastaste) tööhõive määr.
   
• Noorte ja tööealiste tööhõive tasemete erinevus on Lääne-Balkani kuuikus suurem kui Türgis ja Euroopa Liidus tervikuna.
   
• Kõigis seitsmes riigis on noorte tööhõive määr naiste seas madalam kui meeste seas. Seda on kõige selgemini näha Türgis.
   
• Kuigi üldine töötuse tase on viimastel aastatel lähenenud ELi keskmisele, ei ole see muutus eriti märgatav 15–24aastaste noorte seas, kelle hulgas on töötus endiselt suur probleem.
   
• Kuigi riikides on noorte töötuse vähendamiseks tehtud edusamme, teeb tööturul suureneva mitteaktiivsuse ja üha kasvava väljarände võimalik mõju saavutatud edu ulatuse mõõtmise raskeks.
   
• Selliste 15–24aastaste noorte osakaal, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel (NEET-noored), on seitsmes riigis väga erinev ning ulatub 13%-st Serbias kuni 33%-ni Kosovos.
   
• Kosovos, Montenegros ja Põhja-Makedoonias on NEET-noorte osakaal oluliselt suurenenud, samas kui teistes riikides on see aja jooksul vähenenud. Türgis on olukord aja jooksul kõige rohkem paranenud, kuigi riigi noortel on endiselt suuri probleeme, eelkõige noortel naistel.
   
• Lääne-Balkani kuuiku ja Türgi noored teevad piirkonnas oluliselt suurema tõenäosusega ajutist tööd kui 25–64aastased töötajad.
   
• Võrreldes ELi keskmisega on füüsilisest isikust ettevõtjana töötamine Lääne-Balkani kuuiku ja Türgi tööturul silmapaistvam suundumus.
   

Peamised järeldused – Lääne-Balkani riigid 2021. aasta Euroopa töötingimuste telefoniuuringus

• Lääne-Balkani kuuik on teinud edusamme töökohtade kvaliteedi teatud aspektides. Seda näitab 2021. aasta Euroopa töötingimuste telefoniuuringule vastanud selliste noorte suur arv, kes märkisid, et nende töökohad on väga hästi varustatud ja vähem nõudlikud, ületades sageli ELi võrdlusnäitajaid.
   
• Lääne-Balkani kuuiku riikides saavad noored töötajad palju tõenäolisemalt tööl sotsiaalset tuge ja enamikus riikides osalevad nad oma töös oluliselt rohkem. Vaatamata ilmsetele probleemidele tunduvad noored töötajad olevat rahulolevamad ja suudavad kohaneda muutustega töökohal.
   
• See piirkond peab endiselt tegelema mõne põhiküsimusega, millest üks on tööaja korraldus. Lääne-Balkani riikides töötab üle 48 tunni nädalas palju suurem osa noortest töötajatest kui ELis.
   
• Naised töötavad meestest sagedamini nn töö kvaliteedi äärmustes. Oluline teema on töö intensiivsus, mille kohta näitavad tõendid, et noored naised töötavad oluliselt kiiremini kui noored mehed. Hoolimata olukorra paranemisest on endiselt probleeme ka soolise segregatsiooniga töökohal.
   

Peamised järeldused – Albaania, Kosovo ja Põhja-Makedoonia 2022. aasta veebiuuringus „Elamine, töötamine ja COVID-19“

• 2022. aasta veebiuuringu tulemused osutavad murettekitavalt kehvale vaimse heaolu tasemele neis kolmes Lääne-Balkani riigis, eelkõige Albaanias ja Kosovos. Üle poole 15–29aastastest vastajatest paistsid olevat depressiooniohus. Üldiselt tundsid noored vastajad neis kolmes riigis end oluliselt sagedamini ühiskonnast tõrjutuna ja teatasid oluliselt väiksemast eluga rahulolust kui ELi vastajad.
   
• Umbes pooled Põhja-Makedoonia noortest vastajatest olid optimistlikud, samas kui Albaanias on see näitaja umbes veerand (25%) ja Kosovos veidi alla kolmandiku (31%). Seevastu vaid 6% Põhja-Makedoonia noortest vastanutest väljendas optimismi oma riigi tuleviku suhtes. Albaanias on oma riigi tuleviku suhtes optimistlikud vaid umbes kolmandik noortest vastajatest ning Kosovos ainult veerand noortest vastajatest.
   
• Töö- ja eraelu tasakaaluga seotud pingeid märkivate noorte vastajate osakaal on neis kolmes riigis, eriti Albaanias ja Kosovos, kaugelt üle ELi keskmise. Noored vastajad kulutavad neis kolmes Lääne-Balkani riigis oluliselt rohkem aega laste eest hoolitsemisele kui ELi noored vastajad keskmiselt.
   
• Finantsraskused mõjutavad suurt osa noortest vastajatest, eelkõige Albaanias ja Kosovos, ning kõigis kolmes riigis on need näitajad oluliselt üle ELi keskmise.
   
• Neis kolmes riigis on 18–29aastastel vastajatel väiksema tõenäosusega juurdepääs haridus- ja koolitusvõimalustele kui samal vanuserühmal ELis.
   
• Kõigis kolmes riigis on enamiku näitajate osas noorte naissoost vastajate näitajad kehvemad kui meessoost vastajate omad.
   

Poliitikasoovitused

• Eri noorterühmade jaoks tuleks kavandada sihipärased aktiivsed tööhõivemeetmed. Vaja on kohandatumat ja strateegilisemat lähenemist, keskendudes pettunud noorte tõhusale aktiveerimispoliitikale, pöörates erilist tähelepanu teistele haavatavatele rühmadele. Noortegarantii on Lääne-Balkani kuuiku oluline poliitiline kohustus.
   
• Riigid võiksid kaaluda täiendavate poliitikameetmete kehtestamist või rakendamist, mille eesmärk on aktiveerida kõrghariduseta noori.
   
• Riike tuleks julgustada töötama välja süstemaatiline käsitlus koolides varakult karjäärinõustamise pakkumiseks. Karjäärinõustamine peaks toetama kõiki ja toimima ennetusmeetmena, et vähendada koolist väljalangemise määra, parandada akadeemilisi saavutusi ja tulemusi, muuta üleminek tööle sujuvamaks ning vähendada NEET-noorte osakaalu.
   
• Vaja on meetmeid, et motiveerida tööandjaid pakkuma noortele pikemaajalist ja kindlat tööd ning tugevdada õiguslikke vahendeid tähtajatute töölepingute jõustamiseks.
   
• Lisaks meetmetele ja stiimulitele tuleks tugevdada sotsiaalset dialoogi ja partnerlust, et tegeleda noorte töötuse algpõhjustega ja parandada tööhõivetingimusi.
   
• Paljudes Lääne-Balkani kuuiku riikides ja Türgis eelistavad noored selgelt avalikus sektoris töötamist, mida peetakse kindlamaks ja sageli paremini tasustatuks. Riigid peaksid maksude ja majandusstiimulite kaudu soodustama töökohtade loomist ja/või töövõimaluste laiendamist erasektoris.
   
• Konkreetsetele sektoritele suunatud ühinemiseelse rahastuse vahenditest tuleks kaaluda abi andmist selleks, et muuta primaarsektori töökohad (nt põllumajandus, kaevandamine, metsandus) ja väheste oskustega tertsiaarsektori töökohad (nt külalismajandus, tervishoid, jaemüük) tasuvamaks ja parandada töötajate juurdepääsu turule, võimaldades noortel saada tööd, kus nad saaksid oma oskusi ja teadmisi rakendada.
   
• Asjaolu, et noorte aktiivsus on madalam kui elanikkonnal üldiselt, näitab, et noored käivad hariduses ja koolituses osalemise ajal väiksema tõenäosusega tööl. Samuti on neil pärast hariduse omandamist raskem tööd leida kui ELi noortel. Seda saab parandada, edendades osaajaga töö kättesaadavust üliõpilastele ja võttes kasutusele uued töövormid.
   
• Noorte naiste osalemine tööturul vajab kiiret tähelepanu. Riigid peaksid parandama lastehoiuteenuste kättesaadavust, reformima rasedus- ja sünnituspuhkuse poliitikat ja suurendama isapuhkuse kasutamist, et tagada tasakaal hoolduskohustuste täitmisel.
   
• Pandeemia muutis paljud noored naised mitteaktiivseks, mitte töötuks. Naiste edasise marginaliseerumise ja vaesumise vältimiseks on vaja võtta sootundlikke aktiivseid tööturumeetmeid, et jõuda tasustamata (ja sageli statistikas nähtamatute) naisteni.
   
• On vaja parandada teenuseid, mis võimaldavad ja hõlbustavad üleminekut koolist tööle. Tuleks teha rohkem jõupingutusi tööturule sisenevate noorte karjääri arendamiseks ja nõustamiseks.
   
• On vaja integreeritumaid tööhõive- ja sotsiaalpoliitikameetmeid, et suurendada haavatavate rühmade, nt naiste, noorte maaelanike ning etniliste või muude vähemuste osalemist tööturul.
   
• Valitseb suur vajadus meetmete järele, mis aitaksid parandada noorte vaimset heaolu Lääne-Balkani kuuiku riikides, pöörates erilist tähelepanu noorte naiste abistamisele.
   
• Mitmes riigis on vaja parandada tööhõivestatistika täpsust ja ajakohasust.