Sissetulekute ebavõrdsuse ja keskklassi areng ELis

Javascript is disabled in your browser. Please, enable it for a better user experience.

Authors

Abstract

Aruandes analüüsitakse põhjalikult sissetulekute ebavõrdsuse suundumusi ELi liikmesriikides ja nende vahel aastatel 2006–2021. Uuringu eesmärk on vastata ka seotud küsimusele, kas keskklass jääb leibkondade netosissetuleku erinevuste arengute tõttu väiksemaks. Põhjalik analüüs kasutab mitmesuguseid omavahel seotud näitajaid, sealhulgas sissetulekute ebavõrdsust, sissetulekute tasemeid liikmesriikides ja sissetulekute jaotuse järgi, keskklassi suurust, eri sissetulekurühmade saadud riikliku sissetuleku osakaalu ning vaesuse määra ja muid Euroopa kodumajapidamiste majandusraskuste näitajaid. Uuritakse ka avaliku poliitika rolli teatud suundumuste selgitamisel. Tulemused näitavad, et kuigi sissetulekute ebavõrdsus on olnud liikmesriikides keskmiselt suhteliselt stabiilne, on suundumused liikmesriikide tasandil palju mitmekesisemad ning enamikus on jäänud keskklass väiksemaks.

Developments in income inequality and the middle class in the EU

English (2.1 MB - PDF)

Key messages

Sissetulekute ebavõrdsus suurenes ligikaudu pooltes liikmesriikides (märkimisväärselt paljudes 2004. aasta eelses rühmas) ja vähenes teises pooles (eelkõige Kesk- ja Ida-Euroopas). Viimase 15 aasta jooksul on leibkondade kasutatava sissetuleku ebavõrdsus ELi liikmesriikides jäänud keskmiselt siiski suhteliselt stabiilseks.
Aastatel 2006–2021 vähenes sissetulekute ebavõrdsus kogu ELis oluliselt, sest sissetulekud suurenesid märkimisväärselt enamikus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, mis tõi kaasa sissetulekute tugeva lähenemise liikmesriikide vahel.
On tõendeid keskklassi vähenemisest peaaegu kahes kolmandikus liikmesriikides. Analüüs ei näita siiski, et keskklass, keda on ELi liikmesriikide elanikkonnast 51% kuni 75%, oleks üldiselt oluliselt vähenenud.
Allpool vaesuspiiri elavate inimeste osakaal on suurenenud kahes kolmandikus liikmesriikidest. Seda elanikkonna segmenti tabas elukalliduse kriis kõige raskemini.
Heaoluriigil on oluline roll turutulude ebavõrdsuse leevendamisel, vähendades seda kõikides riikides keskmiselt 42%. Heaoluriikide nõrgenemine on aidanud kaasa sissetulekute ebavõrdsuse suurenemisele mõnes liikmesriigis.

Executive summary

Avalikkuse taju on, et ebavõrdsus suureneb ja keskklass väheneb. Uuringus analüüsitakse 15 aasta empiirilisi tõendeid, et uurida, kas see on tõesti nii. See annab tervikliku pildi sissetulekute erinevustest ELi liikmesriikides ja liikmesriikide vahel aastatel 2006–2021, hõlmates paljusid omavahel seotud näitajaid, mis kajastavad sissetulekute ebavõrdsust, keskklassi, sissetulekute polariseeritust ning avaliku poliitika rolli nendes suundumustes. Uuritakse suure majanduslanguse ja COVID-19 pandeemia mõju sissetulekute ebavõrdsusele ning antakse ülevaade elukalliduse kriisi varajaste etappide mõjust, kasutades 2022. aasta andmeid Euroopa leibkondade materiaalsete raskuste kohta.

Poliitikataust

Ebavõrdsus oli aastaid jäänud kõrvale poliitikaaruteludest, ajal, mil Euroopa tööturud taastusid pärast suurt majanduslangust, kuid pärast COVID-19 pandeemiat ja sellele järgnenud elukalliduse kriisi on ebavõrdsuse teema aruteludes kindlalt tagasi. Suurenev ebavõrdsus ja vähenev keskklass on esile kerkinud probleemidena avalikus arutelus, sest need arengud ohustavad Euroopa ühiskondade ühtekuuluvust.

Pandeemia ajal kehtestati toetusmeetmed, et säilitada tööhõive ja aidata perekondadel toime tulla liikumispiirangute tagajärgedega, peamiselt kasutades töökohtade säilitamise kavu (ja miinimumsissetuleku toetamise süsteeme), mida hõlbustasid vabastusklauslid ELi eelarve-eeskirjadest.

Pärast pandeemiat hakkasid energiahinnad järsult tõusma. See suurendas järk-järgult inflatsiooni ja tekitas elukalliduse kriisi, mis sundis valitsusi rakendama poliitikaid, et aidata kõige haavatavamaid majapidamisi toime tulla halveneva finantsolukorraga.

Tööturud ja tööturuasutused on põhimõtteliselt riiklikud, kuid sissetulekute ebavõrdsuse seires on kogu ELi hõlmava käsitluse rakendamine otsustava tähtsusega, pidades silmas ELi lõimumise ja idasuunalise laienemise süvenemist alates 2000. aastate keskelt.

Peamised järeldused

Aastatel 2006–2021 vähenes sissetulekute ebavõrdsus kogu ELis oluliselt, mille põhjustas ainult tugev sissetulekute lähenemine ELi liikmesriikide vahel. Keskmine sissetulekute ebavõrdsus liikmesriikides on jäänud üldjoontes sarnaseks.
Sellist lähenemist seletab märkimisväärne sissetulekute kasv liikmesriikides, mis on ühinenud ELiga alates 2004. aastast (EL 13), ja aeglase arenguga (või isegi langusega) mitmes 2004. aasta eelses liikmesriigis (EL 14). Teisiti kui Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, ei suutnud Vahemere piirkonna riikide sissetulekud üldiselt läheneda suurema sissetulekuga liikmesriikide omadele.
Riikides on keskmine sissetulekute ebavõrdsus stabiilne, kuid varjab lahknevaid suundumusi. Sissetulekute ebavõrdsus suurenes ligikaudu pooltes liikmesriikides, eelkõige mitmes Põhjamaade ja Mandri-Euroopa riigis (sh Rootsis ja Taanis, kus oli ebavõrdsus varem palju väiksem), ning vähenes veidi rohkem kui pooltes, peamiselt mitmes Kesk- ja Ida-Euroopa ning Vahemere riigis (sh Rumeenias, Portugalis, Kreekas, Poolas ja Horvaatias, kus oli ebavõrdsus varem palju suurem).
Üks sissetulekute ebavõrdsust suurendav tegur on palgaerinevuste suurenemine (mis on toimunud ligikaudu pooltes liikmesriikides); teine tegur on perekonna ümberjaotava rolli nõrgenemine enamikus riikides. Teisalt on enamikus riikides tööhõive (ja aktiivsuse) määra suurenemine vähendanud ebavõrdsust. Sama kehtib ka selle kohta, et heaoluriik on pehmendanud ebavõrdsust seoses turupõhise tuluga (leibkonna sissetulek enne makse ja toetusi), kuigi heaoluriigi nõrgenemine mõnes riigis on aidanud kaasa ebavõrdsuse suurenemisele.
Sissetulekutaseme kasv EL 13 riikides oli sageli kiirem madalama sissetulekuga töötajate seas, mis vähendas sissetulekute ebavõrdsust. Kõige positiivsemad näited on Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, kuigi mitte kõik, sest suure majanduslanguse mõju oli eriti tugev Balti riikides ja Vahemere piirkonna EL 13 liikmesriikides.
Teisalt on sissetulekute tagasihoidlikum kasv EL 14 riikides, eriti madalaima sissetulekuga inimeste seas, viinud sissetulekute ebavõrdsuse suurenemiseni (ja keskklassi vähenemiseni). See toimus Põhjamaades ja enamikus Mandri-Euroopa riikides. Vahemere piirkonna riikide olukord on halvem, sest suure majanduslanguse mõju nende tööturgudele on kestnud kaua.
Suure majanduslanguse ja COVID-19 pandeemia oluline erinevus oli EL 27 liikmesriikide koordineeritud poliitikameetmed pandeemia ajal, tänu millele langes tööhõive tase mõõdukamalt ja vähemates riikides kui suure majanduslanguse ajal, jätkus sissetulekute kasv enamikus riikides (kuigi aeglasemalt kui enne pandeemiat) ja sissetulekute ebavõrdsuse vähem oluline suurenemine (kuigi see suurenes ligikaudu pooltes riikides).
Heaoluriigil on oluline roll turu sissetulekute ebavõrdsuse mõju leevendamisel, vähendades seda liikmesriikides kokku keskmiselt ligikaudu 42% võrra, koos sotsiaaltoetuste ja maksudega.
Suur keskklass on iseloomulik Euroopa riikidele ja esindab enamikku kõigi liikmesriikide elanikkonnast ning see kajastab kaasavaid ühiskondi. Keskklassi suurus vähenes peaaegu kahes kolmandikus liikmesriikidest, kuid analüüs ei viita siiski, et keskklass oleks oluliselt vähenenud üldiselt. Madala haridustasemega inimestel, noortel ja töötutel on üha raskem siseneda keskklassi.
Inimeste osakaal, kes elavad alla vaesuspiiri (60% mediaansissetulekust), suurenes aastatel 2006–2021 kahes kolmandikus liikmesriikides, mis on kooskõlas keskklassi suuruse vähenemisega, kajastades liikumist keskklassist madala sissetulekuga klassi paljudes riikides.
Parim märk elukalliduse kriisi varajasest mõjust 2022. aastal on nende leibkondade suurem osakaal, kes ei suuda hoida oma eluruume piisavalt köetuna, sest energiahindade tase kasvas 2022. aastal palju rohkem kui keskmine inflatsioon. Kõige rohkem kannatasid kõige ebakindlamad leibkonnad, eelkõige madala haridustasemega inimesed, noored, naised ja inimesed, kes elavad ühe täiskasvanuga leibkondades (eriti koos lastega).

Poliitikasoovitused

Üks peamisi vahendeid, millega poliitikakujundajad saavad vähendada sissetulekute ebavõrdsust, on tugev heaoluriik. Sissetulekute ebavõrdsuse vastu võitlemise poliitika peab seepärast keskenduma sotsiaalkaitsesüsteemide ümberjaotava rolli tugevdamisele, eriti liikmesriikides, kus selle rolli nõrgenemine on aidanud kaasa sissetulekute ebavõrdsuse suurenemisele.
Tugev heaoluriik on eriti oluline majanduslanguse ajal. COVID-19 pandeemia ajal 2020. ja 2021. aastal suurendati sotsiaaltoetustele eraldatud vahendeid massiliselt, peamiselt töötushüvitiste kaudu, et rahastada töökohtade säilitamise kavu, ning see hoidis ära negatiivsema mõju Euroopa tööturgudele.
Poliitikakujundajad peaksid olema teadlikud vajadusest jõuda sotsiaaltoetuste poliitika kujundamisel kõige ebasoodsamas olukorras olevate rühmadeni, sest paljudel kõige madalama sissetulekuga isikutel puudub juurdepääs vajalikele hüvitistele.
Enamik riike peab hüvitiste süsteemid ümber kujundama, et need oleksid progressiivsemad. Sissetulekute suuremahuline ümberjaotamine parendaks heaoluriigi võimet pehmendada turupõhiste sissetulekute ebavõrdsust. Varamaksud, mis on enamikus riikides tühised, annaksid selliseks ümberjaotamiseks rohkem vahendeid.
Poliitikakujundajatele peaks muret tekitama viimaste aastate sissetulekute jaotuse alumises osas olevate inimeste olukord. Lisaks alla vaesuspiiri olevate inimeste osakaalu suurenemisele 2021. aastal pooltes liikmesriikides kajastavad 2022. aasta elukalliduskriisi varajaste etappide muud kui muu kui sissetuleku andmed, et kodumajapidamiste rahalised raskused kasvavad. Neid raskusi saab leevendada suunatud poliitikatega, mis käsitlevad hinnataseme järsu tõusu ebaühtlast mõju eri leibkondadele.

The report contains the following lists of tables and figures.

List of tables

Table 1: Multiple indicators demonstrating declining EU-wide income disparities (2007–2022)
Table 2: Income levels and income inequality have evolved differently across European regions, from the best performance in CEE countries to the most disappointing in Mediterranean countries (levels in 2007 and change over 2007–2022)
Table 3: Composition of each income class by sociodemographic characteristics, EU27, 2007 and 2022 (%)
Table A1: Summary of empirical studies estimating inequality in EU Member States during the COVID-19 pandemic
Table A2: Multiple indicators point to declining EU-wide income disparities between 2006 and 2021 (excluding Germany)
Table A3: Changes in inequality when moving from market income to household disposable income, EU Member States, yearly average data over 2007–2022 (%)

List of figures

Figure 1: EU-wide population by equivalised household disposable income in PPP euro, 2022 (%)
Figure 2: EU-wide income inequality falls (EU-wide Gini index including and excluding Germany, Gini unweighted average and unemployment rate, 2007–2022)
Figure 3: Income convergence pushes EU-wide income inequality downwards (Theil index, 2007–2022)
Figure 4: Income growth in the EU-wide bottom income quintiles outpaces that in the top quintile (changes in income levels, by quintile, EU-wide, 2007–2022)
Figure 5: Bottom EU-wide income deciles perform better in economic upturns while top deciles perform worse (changes in income over four subperiods, by decile, EU-wide, 2007–2022, %)
Figure 6: Average income levels vary greatly across EU Member States, 2022 (€)
Figure 7: Upward income convergence between EU Member States (real income in PPP-adjusted euro in 2007 and change over 2007–2022)
Figure 8: Income convergence between EU Member States is stronger in times of economic expansion (real income in PPP-adjusted euro and average yearly change over subperiods, %)
Figure 9: Income levels expanded during the pandemic, albeit more moderately than previously (changes in real income levels in three periods, EU Member States, 2019–2022, %)
Figure 10: Economic convergence explains income convergence between EU Member States (average income, GDP per capita and unemployment rate, 2007–2022, %)
Figure 11: Diverging cross-country patterns in income inequality leading to significant changes in the positioning of Member States, 2007 and 2022 (upper panel: Gini index; lower panel: ranking)
Figure 12: Differences in income inequality based on different measures of income, EU Member States, 2022 (Gini index)
Figure 13: Trajectories in the evolution of income inequality, wage inequality and employment level, EU Member States, 2007–2022
Figure 14: Change in real income level by income decile, EU Member States, 2007–2022 (%)
Figure 15: Evolution of inequality based on different measures of income, change in Gini index, EU Member States, 2007–2022 (%)
Figure 16: Wages contribute to income dynamics across EU countries (changes in real wage level by income decile, EU Member States, 2007–2022, %)
Figure 17: Rising employment and activity rates pushed inequality in annual labour earnings downwards (EU Member States, change over 2007–2022)
Figure 18: Smaller average household size reduces the redistributive role of the family (EU Member States, 2007 and 2022)
Figure 19: Changes in income inequality follow the business cycle (changes in Gini index by subperiod, EU Member States, 2007–2022, %)
Figure 20: Inequality trends are largely driven by income growth at the bottom of the income distribution (change in average income levels, by income decile across subperiods, average EU Member States, %)
Figure 21: Trends in wage levels largely explain income inequality (change in wage levels by income deciles across subperiods, average EU Member States, 2007–2022, %)
Figure 22: Growing unemployment played a role in driving income inequality during the Great Recession (change in shares of unemployed people, by income decile, average EU Member States, 2007–2021, percentage points)
Figure 23: The pandemic had a milder impact on European labour markets than the Great Recession (average yearly change in income inequality, wage inequality, real income and employment levels during the Great Recession and COVID-19 pandemic, EU Member States, %)
Figure 24: The relative position of the poorest 20% deteriorated as a result of the Great Recession (share of income, by income quintile, average EU Member States, 2007–2022)
Figure 25: Shares of income received by top and bottom income quintiles in 2022 (top panel) and changes between 2007 and 2022 (bottom panel), EU Member States
Figure 26: Palma index, 2007 and 2022, and change over time, EU Member States
Figure 27: Household market income and disposable income inequality are not closely related (Gini indices, EU Member States, 2022)
Figure 28: Reduction in income inequality after welfare state income redistribution, EU Member States, 2007–2022 (%)
Figure 29: Taxes are more progressive than benefits (shares of benefits received and taxes paid, by income decile, EU Member States’ yearly average over 2007–2022, %)
Figure 30: Progressiveness of benefit systems is mixed across the EU Member States (Share of taxes paid (upper panel) and benefits received (bottom panel), by income decile, yearly average over 2007–2022, %)
Figure 31: Pensions and income tax have the largest effect in moderating market income inequality (reduction in inequality after welfare state redistribution, by policy type, average EU Member States, %)
Figure 32: Pensions are more prevalent among high earners (shares of type of taxes (upper panel) and type of benefits (lower panel), by income decile, EU27 yearly average over 2007–2022, %)
Figure 33: The inequality-reduction role of the welfare state strengthened during the pandemic (change in income inequality after welfare state redistribution, EU Member States, %)
Figure 34: Social benefits expanded in the pandemic (change in amount spent on social benefits, by Member State (upper panel) and by type of policy (lower panel), 2020–2022, %)
Figure 35: Unemployment benefits expanded due to job retention schemes (change in amount spent on unemployment benefits and in the unemployment rate, EU Member States, 2021, %)
Figure 36: Welfare states prevented a more negative impact of the pandemic (changes in income inequality (upper panel) and income levels (lower panel), EU Member States, 2021, %)
Figure 37: The middle class constitutes a majority of the population across all Member States (sizes of income classes by household disposable income, 2022, %)
Figure 38: The middle class is much smaller before welfare state redistribution (sizes of income classes by market income, EU Member States, 2022, %)
Figure 39: Middle class size has remained stable on average across Member States (sizes of income classes, average EU Member States, 2007–2022, %)
Figure 40: The middle class shrank in most Member States (change in the size of middle class, 2007–2022)
Figure 41: The middle class tends to contract in economic downturns (change in size of middle class by subperiod, EU Member States, 2007–2022, percentage points)
Figure 42: Middle-class income levels grew similarly to those of the other classes (changes in real income levels, by income class, 2007–2022, %)
Figure 43: Trends in the share of income received by each income class are mixed (changes in the middle class’s share of income, EU Member States, 2007–2022)
Figure 44: Average cross-country patterns of income polarisation are stable (income distance, by income class, average EU Member States, %)
Figure 45: Mixed cross-country patterns in income polarisation (total (upper panel); in low- and high-income classes (middle panel); within the middle class (lower panel), EU Member States, 2007–2022)
Figure 46: Shares of people below the poverty threshold increased in most Member States, 2007 and 2022 (%)
Figure 47: Mixed cross-country patterns in the shares of people below the poverty threshold before and during the COVID-19 pandemic, EU Member States, 2020–2022 (%)
Figure 48: Households had more difficulty making ends meet in 2022 than in 2021 (shares of people in households reporting difficulty making ends meet, by Member State and income decile, %)
Figure 49: Difficulty keeping homes warm grew in 2022 (shares of people in households unable to keep the home adequately warm, by Member State and income decile, %)
Figure 50: Higher energy prices hit the most vulnerable groups hardest (shares of people in households unable to heat their home properly, EU27, 2021 and 2022, %)
Figure A1: Upward wage convergence between EU Member States (real wages in PPP-adjusted euro in 2007 and change over 2007–2022)
Figure A2: Changes in real income levels by income decile, by subperiod and EU Member State, 2007–2022 (%)
Figure A3: Changes in real wage levels by income decile, by subperiod and EU Member State, 2007–2022 (%)
Figure A4: Changes in the shares of unemployed people, by income decile, subperiod and EU Member State, 2008–2021 (percentage points)
Figure A5: Taxes (upper panel) and most social benefits (middle panel) are progressive, except pensions and sickness benefits (bottom panel) (share of benefits and taxes by income decile, EU Member States’ yearly average over 2007–2022, %)
Figure A6: Benefit systems are progressive across most Member States when pensions are excluded (shares of benefits (excluding pensions) by income decile, yearly average over 2007–2022, %)
Figure A7: Tax and benefit systems were more progressive in 2007 (shares of taxes (upper panel) and benefits (lower panel), by EU Member State and income decile, 2007, %)
Figure A8: Middle-class squeezes are more common in economic downturns (changes in size of middle class over subperiods, EU Member States, 2007–2022, percentage points)
Figure A9: Changes in real income levels by income class over subperiods, EU Member States, 2007–2022 (%)
Figure A10: It is much more difficult for households at the bottom of the income distribution to make ends meet (shares of people in households with difficulty making ends meet, by income decile, EU Member States, 2022)
Figure A11: Material deprivation advances in 2022 (shares of people experiencing material deprivation, by Member State (upper panel) and income decile (lower panel), %)
Figure A12: Shares of people living in materially deprived households, by EU Member State and income decile, 2022 (%)
Figure A13: People in the lowest-earning households are disproportionately affected by soaring energy prices (shares of people in households not able to keep their home adequately warm, by EU Member State and income decile, 2022, %)

Number of pages: 120

Reference nº: EF23034

ISBN: 978-92-897-2411-1

Catalogue nº: TJ-05-24-547-EN-N

DOI: 10.2806/477653

Permalink: eurofound.link/ef23034

Cite this publication
Eurofound (2024), Developments in income inequality and the middle class in the EU, Publications Office of the European Union, Luxembourg.