Liigu edasi põhisisu juurde
Abstract

Pandeemia ajal pidid paljud noored muutma oma tulevikuplaane. Kuigi 2023. aasta lõpus oli noorte olukord tööturul soodsam kui eelnevatel aastatel, oli nende iseseisvumise teel endiselt palju takistusi, näiteks elukalliduse tõus ja suutmatus vanematekodust välja kolida. Selles aruandes uuritakse noorte soove ja tulevikuplaane – ja nende plaanidega seotud heaolutulemeid – praeguses tööturu ja eluaseme olukorras ning ELi tugevdatud noortegarantii rakendamisel tehtud edusammude kontekstis.

Põhisõnumid

  • Eluase on üks põhitakistusi, mis pärsib noorte iseseisvumist, sest majanduslikult vähem edukad ei suuda vanematekodust välja kolida, tekitades leibkonnale rahaprobleeme. Vanematega koos elavatel noortel on kõige tõenäolisemalt toimetulekuraskusi.
     
  • Uued tulemused näitavad, et soovide ja konkreetsete plaanide mittevastavus, eriti töökoha leidmisel, on seotud noorte suurema depressiooniriskiga. Ehkki noorte vaimne heaolu on pärast pandeemiat paranenud, oli see 2023. aastal endiselt halvem kui üle 30-aastastel.
     
  • Eluasemega seotud ebakõla noorte soovide ja konkreetsete plaanide vahel on silmatorkav, sest noored ei saa omada oma kodu, vaid elavad ikka veel vanematekodus või üüripinnal. See täitumata soov vanematekodust välja kolida on seotud suurema tõenäosusega, et nad tunnevad end ühiskonnas tõrjutuna.
     
  • Ehkki ELi praegune kõrge noorte tööhõive määr on leevendanud survet aktiivsele tööturupoliitikale ja tugevdatud noortegarantiile, kogevad mõned rühmad endiselt probleeme. Lähiaastatel on väga oluline jätkata seda toetust ning ELi poliitika peab keskenduma noortele emadele, kes praegu tõenäoliselt ei osale hariduses, tööhõives ega koolituses, ja suurtele piirkondlikele erinevustele.
     
  • LGBTQ+ noortel ja depressiooniohus noortel on kõige tõenäolisemalt täitumata soov saada lapsi. Kõrgem sissetulek ja vanemate juures elamine on seotud suurema tõenäosusega, et noored plaanivad peatselt lapsi saada, kusjuures pooled teatavad, et soovivad kolme aasta jooksul partneriga kokku kolida, umbes kolmandik soovib abielluda ja sama suur osa soovib lapsi saada.

Kokkuvõte

COVID-19 pandeemia lõpus leidsid paljud Euroopa noored, et peavad muutma vähemalt osa oma tulevikuplaanidest – mis puudutasid haridus- ja karjäärivõimalusi, elamistingimusi ja perekonna loomist. Euroopa tööturg on jätkuvalt tugev ning soodsad majandustingimused on toetanud noorte tööhõive määra, mis on viimase 15 aasta kõrgeim. Siiski on eluasemest ja elukallidusest tulenev surve noorte plaanidele suurenenud ning endiselt on probleeme noorte vaimse heaoluga. Aruandes antakse põhjalik ülevaade noorte elust pärast pandeemiat, keskendudes tulevikuplaanidele ja asjaoludele, mis võivad takistada või aidata nende täitumist.

 

Poliitikataust

Pandeemia ajal oli poliitika keskmes ettevõtete ellujäämise toetamine, kuid ELi institutsioonid suurendasid kiiresti ka noorte tööhõive toetamist, võttes kasutusele tugevdatud noortegarantii, millega pikendati programmi sihtrühma vanusepiiri 25 aastalt 29-ni. Selles aruandes kirjeldatakse kava rakendamisel tehtud edusamme ja kogetud probleeme, rõhutades tugevdatud noortegarantii jätkuva toetamise tähtsust. See on eriti vajalik, sest noorte tööhõivemeetmed on taaste- ja vastupidavusrahastu meetmete hulgas mõnevõrra alaesindatud.

 

Peamised järeldused

  • Noorte tööhõive määr on ELis alates 2007. aastast kõrgeim ning mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noorte) osakaal on ajalooliselt madalaim. Lisaks on heitunud töötajate osakaal NEET-noorte seas madalaimal registreeritud tasemel.
     
  • On ka märke noorte töökohtade kvaliteedi paranemisest, mittevabatahtlike ajutiste lepingute arvu vähenemisest, suuremast tajutavast töökohakindlusest ning töö- ja eraelu paremast tasakaalust kui pandeemiaperioodil.
     
  • Noored on siiski tööga vähem rahul kui vanemad vanusrühmad ja sooviksid töökohal suuremat sõltumatust. Ligi pooled noortest soovivad aasta jooksul töökohta vahetada ning see osakaal on suurem noorte seas, kes ei saa kodus töötada ja kellel on ebakindel tööleping.
     
  • Enamik noori otsib võimalusi koolituseks või täiendõppeks. Praktika kogemus on ELis levinud. Siiski selgub, et ebavõrdsus – näiteks sooline ebavõrdsus – mõjutab praktika kvaliteeti.
     
  • Eluasemeraskused on üks põhitakistusi, mis takistavad noortel sõltumatuse saavutamist. Majanduslikult vähem edukad noored lahkuvad vähem tõenäolisemalt vanematekodust, mis võib omakorda põhjustada leibkonnale rahaprobleeme. Seetõttu on vanematega koos elavatel noortel kõige tõenäolisemalt toimetulekuraskusi.
     
  • Ebakõla noorte soovide ja nende konkreetsete plaanide vahel on sageli seotud eluasemega. Üha enam noori sooviksid osta kodu, kuid on sunnitud elama üüripinnal.  Lisaks selgub aruandest, et täitumata soov vanematekodust välja kolida on suurema tõenäosusega seotud ühiskonnast tõrjutuna olemise tundega.
     
  • Noored teatasid pandeemia ajal ebatavaliselt madalast vaimse heaolu tasemest. 2023. aastaks oli noorte vaimne heaolu paranenud. See paranemine oli siiski väiksem kui üle 30-aastaste seas. Lisaks leiti uuringus, et soovide ja konkreetsete plaanide mittevastavus töö leidmisel on seotud noorte suurema depressiooniohuga.
     
  • ELi noortest vastajatest 40% koliks järgmise kolme aasta jooksul välismaale, kui see oleks võimalik, ja peaaegu veerand kavatseb seda teha. Riikide vahel on siiski suured erinevused.
     
  • Paljudel noortel on plaanis varsti oma pere luua: üle poole alla 35-aastastest soovib kolme aasta jooksul partneriga kokku kolida, umbes kolmandik soovib abielluda ja sama suur osa soovib lapsi saada. Kõrgem sissetulek ja vanemate juures elamine on seotud suurema tõenäosusega, et noored kavatsevad varsti lapsi saada. LGBTQ+ noored ja depressiooniriskiga noored kogevad seevastu suurema tõenäosusega ebakõla laste saamise soovi ja konkreetsete plaanide vahel.
     
  • Tänu tugevdatud noortegarantii edusammudele on surve aktiivsele tööturupoliitikale väiksem, sest noorte tööhõive määr on nüüd piisavalt kõrge ja see toob kaasa üldise viivituse. Paljudes Lõuna-Euroopa riikides on siiski endiselt kõrge NEET-noorte määr ja suured piirkondlikud erinevused ning need riigid muretsevad selle pärast, kas kava suudab kõige ebasoodsamates piirkondades tulemusi saavutada.
     
  • Paljudes riikides on noored emad suurema tõenäosusega NEET-noored kui noored mehed ning perekondlikud kohustused on NEET-nooreks olemise peamine põhjus. ELi poliitikameetmeid, mis on suunatud konkreetselt noortele emadele või noortele naistele üldiselt, on siiski vähe.

 

Poliitikasoovitused

  • Oluline on jätkata tugevdatud noortegarantii rakendamise toetamist, eriti arvestades tõendeid, et noortega seotud poliitikates on ebaproportsionaalselt suur rõhk formaalsel haridusel võrreldes tööturule integreerimisega.
     
  • Suuremat tähelepanu võiks pöörata NEET-noorte määra soolisele mõõtmele, sest mitmes riigis on noored emad praegu kõige tõenäolisemalt NEET-noored.
     
  • Noortegarantii rakendamiseks tehtud varasemate jõupingutuste eesmärk oli suurendada iga riigi suutlikkust jõuda noorteni ja parandada raamistikku nende suunamiseks asjakohase teenuse juurde, luues samal ajal vajadusel uusi teenuseid. Praegune töö püüab aga ka jälgida teenuste vastavusse viimist noorte vajadustega, kasutades tugevamat osaluspõhist lähenemisviisi. Riiklikud ja piirkondlikud strateegiad peaksid keskenduma tööturult eemalejäänud ja haavatavatele noortele, eelkõige vähem urbaniseeritud ja vaesemate naabruskondade kontekstis, ning institutsioonidele ja nende partneritele vajalike ressursside ja teabe pakkumisele. Aruandes tuuakse heade tavade näiteid muu hulgas Belgiast, Bulgaariast, Hispaaniast ja Soomest.
     
  • Noorte tööhõivepoliitika keskmes peab olema inimväärne töö. Tööturg on endiselt ebakindel ja noore põlvkonna suhtes ebaõiglane, arvestades elukallidust ja eluasemekulusid. Kuigi töökohad on kättesaadavad, on paljud neist väheatraktiivsed, alatasustatud ja ei suuda pakkuda noortele inimväärset elu.
     
  • Kuigi tugevdatud noortegarantiid peetakse eelkõige majandus- ja tööhõivepoliitikaks, on selle edu tihedalt seotud pere, eluaseme ja lastehoiu poliitikavaldkondade, soolise ja intersektsionaalse diskrimineerimise vastu võitlemise meetmete ning Euroopa Komisjoni vaimse tervise strateegiaga 2023 loodava sünergiaga.

The report contains the following lists of tables and figures.

List of tables

  • Table 1: Distribution of NEET young people, as a proportion of all 15- to 29-year-olds, EU27, 2013, 2019 and 2020 (%)
  • Table 2: Distribution of NEET young people, as a proportion of all 15- to 29-year-olds, using the new EU-LFS structure, EU27, 2021 and 2022 (%)
  • Table 3: Determinants of job satisfaction
  • Table 4: Mental well-being of young people by gender, EU27, 2023
  • Table 5: Mental well-being of young people by degree of urbanisation, EU27, 2023

 

List of figures

Number of pages
84
Reference nº
EF23097
ISBN
978-92-897-2403-6
Catalogue nº
TJ-05-24-314-ET-N
DOI
10.2806/87785
Permalink

Cite this publication

Disclaimer

When freely submitting your request, you are consenting Eurofound in handling your personal data to reply to you. Your request will be handled in accordance with the provisions of Regulation (EU) 2018/1725 of the European Parliament and of the Council of 23 October 2018 on the protection of natural persons with regard to the processing of personal data by the Union institutions, bodies, offices and agencies and on the free movement of such data. More information, please read the Data Protection Notice.