Eurofoundi uuringute eesmärk on anda kvaliteetset teavet Euroopa elu- ja töötingimuste kvaliteedi kohta. Selle eesmärgi täitmiseks lähtutakse eri uuringutes konkreetse teabe saamiseks erinevast sihtrühmast.
Euroopa töötingimuste uuringul küsitletakse töötajaid, et saada ülevaade töösuhete ja töötamise kvaliteedist. Euroopa ettevõtete uuring on suunatud ettevõtete juhtidele ja töötajate esindajatele, et koguda teavet tööviiside kohta. Euroopa elukvaliteedi uuringul küsitletakse Euroopa kodanikke, et saada andmeid elamistingimuste ja tajutava elukvaliteedi kohta.
Kuigi sihtrühk on erinev, püüab Eurofound uuringumetoodikat alati ühtlustada, et ühes uuringus õpitut saaks kasutada teistes.
Nagu kõigis uuringuprojektides, osalevad iga uuringu iga küsitluslaine väljatöötamisel, teostamisel ja hindamisel nii Eurofoundi sidusrühmad kui ka valdkonnaeksperdid, tagades asjakohasuse Euroopa ja riikliku tasandi poliitikakujundajate ja sotsiaalpartnerite jaoks.
Küsimustike väljatöötamisel ekspertide kaasamine ning tõlkimisel riigi tasandi ekspertide kasutamine aitab Eurofoundil tagada, et kõik uuringuküsimused kajastavad reaalseid nähtusi, mida nad peaksid kajastama (valiidsus).
Esinduslike valimite hoolikas koostamine, küsimustike esitamiseks sobivaima viisi leidmine tänapäevase tehnika abil, kogenud küsitlejate kasutamine ning küsitlemis- ja kodeerimisviisi igakülgne õpetamine, samuti kogutud andmete üksikasjalik kontrollimine, põhjalik kaalumine ja asjakohane analüüs aitavad kaasa Eurofoundi eesmärgile tagada uuringutulemuste järjepidevus (usaldusväärsus).
Eurofoundi pühendumist kvaliteetse teabe esitamisele on üksikasjalikult kirjeldatud uuringute kvaliteedi tagamise strateegias.
Valimi koostamine
Olenemata sellest, kas uuringu sihtrühm on Euroopa kodanikud, töötajad või ettevõtted, ei ole võimalik koguda kogu sihtrühma iga liikme andmeid. Vastajate valim koostatakse sihtrühma suhtes nii esinduslik kui võimalik.
Eurofoundi eesmärk on koostada valim nii kvaliteetselt kui võimalik. Igas riigis püütakse leida register, milles on loetletud vähemalt 95% sihtrühmast. ECSi korral sisaldavad registrid eelkõige ettevõtete tegevuskohta ja muid kontaktandmeid. EWCSi ja EQLSi jaoks kasutatavad registrid sisaldavad tavaliselt leibkondade ja mõnikord üksikisikute aadresse. Kui registrit ei ole, luuakse EWCSi ja EQLSi võimalike vastajate loetelu nn juhusliku teekonna meetodi abil.
Eurofound püüab koostada valimid, mis on piisavalt suured, et anda üksikriikide tasandil tõeseid tulemusi, ning mis kajastavad Euroopa elanikkonna jaotust piisavalt hästi, et teha Euroopa tasandil üldistusi. Esimese eesmärgi täitmiseks peab riigi tasandi valimi suurus olema vähemalt 1000 vastajat, mis piirab statistilise vea vastuvõetava suuruseni. Teise eesmärgi täitmiseks tuleb koostada suuremates riikides suurem valim, nagu toimus viimase EWCSi ja EQLSi ajal.
Kodeerimine
Mõnikord on vaja esitada avatud küsimusi, st küsimusi, millele ei saa vastata valmis variantide abil. Seda võib olla vaja näiteks sektoritesse jagamisel. Küsitleja märgib kõigepealt vastuse täpselt üles ning liigitab selle hiljem üleeuroopalise majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE) sobivasse kategooriasse.
Kodeerimist kasutatakse tavaliselt nende avatud küsimuste korral, mis on seotud sissetulekuga, vastajate haridustasemega (ISCED-süsteemi alusel) ning elamispiirkonnaga (NUTS-süsteemi alusel).
Kaalumine
Kui kohapealne uurimistöö on valmis, tuleb andmekogusid kaaluda, et korrigeerida mitmesuguseid valimis esineda võivaid moonutusi – näiteks tuleb statistiliselt arvesse võtta eri inimeste erinevat tõenäosust sattuda uuritavasse rühma. Mida suurem on üksus, kus inimesed elavad või töötavad (leibkond või ettevõte), seda väiksem on nende tõenäosus sattuda valimisse. Samuti võib soovimatus vastata küsimustele põhjustada teatud vastajarühmade alaesindatuse. Töötajate arvu erinevus riigiti ei kajastu (täielikult) iga riigi valimi suuruses, mistõttu kasutatakse kaalumist, et Euroopa Liidu tasandil võetaks suuremate riikide tulemusi arvesse suurema kaaluga.
Sageli kasutatakse võrdlusandmete allikana Euroopa tööjõu uuringut (LFS), et hinnata, mil määral on andmed sihtrühma suhtes esinduslikud.
Metoodikat kohandatakse iga uuringu konkreetsete nõuete kohaselt – lisateave on iga uuringu leheküljel.
Exploring the potential of big data for Eurofound research
Surveys have never been the only source of large-scale, quantitative data, and discussions about better integrating data from other sources in social research have been ongoing for quite some time. However, in recent decades, with the increasing connectedness of individuals and organisations to the internet, the amount of data available from sources such as web applications, mobile devices, sensors, video streams and social media has exploded.
In this context, Eurofound is exploring the potential use of big data to complement and contextualise the data from its existing research efforts, its surveys in particular. The project currently focuses on three strands, and this work is discussed in three working papers.
- Working paper: Using big data to improve survey sampling
Reflects on the current and possible future opportunities for using big data to enhance sampling frames or even to generate sampling frames for online surveys, and examines the extent to which a full probability approach is achievable or can at least be approximated. Also discusses the possible gains in efficiency.
- Working paper: Using big data analytics to support decision-making
Offers insight into the most appropriate analytical techniques for collecting and analysing ‘true’ big data (such as the number of people visiting a place or doing an action online, movements of people based on mobile data, and geolocation). Indicates where approaches differ from ‘regular’ statistical analysis, highlights techniques that Eurofound would need to familiarise itself with, and describes the software and hardware requirements.
Explores the potential and limitations of using social media content as a data source and of the various social media platforms to which this approach could be applied (for example, Facebook, LinkedIn and Twitter), using one or more practical examples.