Sooline võrdõiguslikkus tähendab naiste ja meeste võrdõiguslikkust seoses nende õiguste, kohtlemise, kohustuste, võimaluste ning majanduslike ja sotsiaalsete saavutustega. Sooline võrdõiguslikkus saavutatakse siis, kui meestel ja naistel on kõigis ühiskonnarühmades samad õigused, kohustused ja võimalused ning kui meeste ja naiste huve, vajadusi ja prioriteete väärtustatakse võrdselt.
Sooline võrdõiguslikkus on üks ELi põhiväärtusi, üks põhiõigusi, majanduskasvu oluline komponent ja Euroopa sotsiaalõiguste samba üks peamisi põhimõtteid. Euroopa Liit on viimastel aastakümnetel teinud soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas edusamme. Nendele vaatamata püsib praegu, üle kahekümne aasta pärast 21. sajandi algust, sooline ebavõrdsus endiselt tööturul, tööhõives, elukvaliteedis ja töökohtadel. Euroopa Komisjoni tööprogrammi raames on sooline võrdõiguslikkus jätkuvalt üks olulisi poliitikaprioriteete. Eesmärk on võtta kasutusele uus Euroopa soolise võrdõiguslikkuse strateegia ja parendada 2021. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksi ELi 68,0-punktilist tulemust.
5. märtsil 2020 käivitas komisjon uue soolise võrdõiguslikkuse strateegia aastateks 2020–2025. Strateegia peamised teemad on naistevastane vägivald, palga läbipaistvus ja sooline palgalõhe, sooline tasakaal ettevõtete juhtkonnas ning töö- ja eraelu tasakaal. Samuti juhindub see visioonist „Euroopa, kus naised ja mehed saavad vabalt järgida oma eluvalikuid, kus neil on võrdsed võimalused areneda ning kus nad saavad võrdselt osaleda meie Euroopa ühiskonnas ja seda juhtida“. Strateegia ühe esimese tulemusena esitas komisjon 4. märtsil 2021 ettepaneku siduvate palga läbipaistvuse meetmete kohta.
25.–28. oktoobril 2021 toimus Euroopa Parlamendis naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni (FEMM) algatusel teine Euroopa soolise võrdõiguslikkuse nädal. Parlamendi komisjonid korraldasid soolise võrdõiguslikkuse mitme küsimuse arutelusid. Nädala jooksul avaldas Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE) ka oma 2021. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksi tulemused, keskendudes eelkõige tervisele ja sellele, kuidas sugu mõjutab naiste ja meeste tervist ning juurdepääsu tervishoiuteenustele.
COVID-19 pandeemial on tohutu mõju tervisele, heaolule, elukvaliteedile, tööturule ja majandusele. Samuti on sellel mitmesugune mõju soolisele võrdõiguslikkusele tööl ja kodus. Kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse strateegiaga on soolise võrdõiguslikkuse edendamine ELi kriisile reageerimise poliitika keskmes.
Eurofoundi tegevus soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas on seotud komisjoni 2019–2024. aasta prioriteediga „Inimeste hüvanguks toimiv majandus“. Eurofound on viimastel aastatel aidanud kaasa töö- ja eraelu tasakaalu ELi algatusele ja palga läbipaistvuse algatusele.
Two out of three net new jobs in the EU over the last two decades have been taken up by women. While the gender employment gap has narrowed in recent decades, women continue to participate less than men in the labour market.
The gender pay gap means that women, on average, earn 14.1% less per hour than men. The pay gap has reduced in around two-thirds of Member States.
Eurofound adopts a gender mainstreaming approach systematically in its research. Where possible and relevant, research findings, including surveys and policy analyses, disaggregate data by gender. Other research projects provide specific analysis relevant to gender equality. The research covers a wider variety of topics from a gender perspective, such as pay and income, minimum wage, care, employment participation, leave, skills and training, work organisation, job quality, working time, work–life balance and social cohesion and convergence, including in pan-European surveys and regular reporting at national level.
Listen to or watch a recording of our International Women's Day 2023 podcast on the work–life challenges of women and men.
The COVID-19 pandemic risks rolling back years of progress on gender equality. Eurofound’s e-survey Living, working and COVID-19 offers an insight into the impact of the pandemic on the lives of EU citizens. Conducted in five rounds during 2020, 2021 and 2022, it allows for comparison of the challenges that arose during the different stages of living through the pandemic. Findings show that COVID-19 has impacted gender equality at home. The pandemic has significantly increased the number of teleworkers in Europe, and women were more likely to work from home during the pandemic than men. Furthermore, the closure of schools and childcare facilities during confinement disproportionately impacted women, who generally assumed greater domestic and care responsibilities.
The findings also reveal a general deterioration of work–life balance among workers in the EU with more women and men reporting work–life conflicts, but women who have to telework and care for small children appear to be struggling most. The percentage of women reporting difficulties was higher in April 2020 than in previous Eurofound surveys. Women are also reporting greater financial strain than men during the pandemic. The COVID-19 survey questionnaire drew on questions used in Eurofound’s pan-European surveys, the European Quality of Life Survey (EQLS) and the European Working Conditions Survey (EWCS).
Eurofound's EU PolicyWatch database collates and maps the national-level policy responses across Europe to the COVID-19 crisis, the war in Ukraine and rising inflation. Some of these measures have a gender dimension.
Eurofound research explores the characteristics and consequences of gender gaps in labour market participation, as well as policies and measures aimed at fostering female labour market participation. Women’s employment and participation rates are still lower than those of men in almost all EU Member States. Eurofound has estimated the cost of this gender employment gap in the EU at more than €320 billion in 2018. Although the cost of the gap is falling, the economic loss is still significantly high. Research also looks at upward convergence in the gender employment gap, assessing which are the best and worst-performing Member States in this regard.
The European Jobs Monitor (EJM) tracks structural change in European labour markets in terms of occupation and sector, giving a qualitative assessment of these shifts using various proxies of job quality. This monitoring includes analysis of patterns of employment change by gender and by job-wage quintile, as well as labour market segregation.
Eurofound research covers a range of topics linking wages and gender, such as variable pay, performance-related pay, low pay and the gender pay gap. Survey research looks at earnings as one of seven indicators of job quality for men and women at work. On minimum wages, an annual review monitors the level of minimum wages across Europe, also measuring coverage rates of workers by gender in 2019 and the link with the gender pay gap. Furthermore, the EJM analyses the extent to which different jobs, occupations and sectors contribute to the gender pay gap. This will be useful for the interpretation of the Commission’s social scoreboard’s indicator on the gender pay gap and for the implementation of the gender-equality principle of the European Pillar of Social Rights.
Eurofound reviewed the first experiences of countries with gender pay transparency measures in 2018. At the Commission’s request, Eurofound has initiated an ad hoc study on measures to promote gender pay transparency in companies, looking at how much they cost and whether companies can see any opportunities. This will feed into the Commission’s impact assessment.
Eurofound’s European Working Conditions Survey (EWCS) covers a range of aspects of working conditions from a gender perspective. In recent questionnaires, gender mainstreaming has been an important topic. The survey monitors occupational, sectoral, time and pay gaps, as well as working time patterns, work–life balance, violence and harassment at work, and health and well-being, including what all this means for sustainable work. The European Working Conditions Telephone Survey (EWCTS) 2021 analysed the multiple dimensions of job quality, comparing the situation in the Member States also by gender.
EWCS analysis will help to inform policies aimed at closing gender gaps in the area of job and employment quality. The knowledge provided is relevant for the principle of gender equality and initiatives to improve work–life balance, as well as those included in the context of the European Pillar of Social Rights and implementation of the European Gender Equality Strategy.
Research also looks at the experience of women in management roles and how their underrepresentation in management can be addressed. It analyses the job quality of both male and female managers, and the impact a management job has on personal life.
Other research analyses the level of female entrepreneurship in Europe and the market gap when it comes to investing in women-led enterprises. It examines the financial hurdles facing female entrepreneurs and the use of private or public funds to invest in this group. In addition, it investigates the prevalence of public finance tools and public support schemes that effectively remove barriers and enable women to become competent entrepreneurs.
The higher participation of women in the labour market has prompted changes in the way European social partner organisations tackle gender issues. Research has also assessed the role of the EU social partners in advancing gender equality, exploring actions taken within the different national frameworks of industrial relations and against the ranking of Member States on EIGE’s Gender Equality Index.
Moreover, Eurofound has worked on a joint project with the International Labour Organization (ILO) to look at working conditions in a global perspective. It expands on gender gaps across the world (1.2 billion workers) and provides evidence on the gendered differences in job quality and on higher risk of women to be exposed to sexual violence; the latter is also identified in EWCS 2015.
The European Quality of Life Survey (EQLS) also covers the gender dimension, in relation to issues such as employment, income, risk of poverty, household composition and well-being, education, family and care responsibilities, health and work–life balance.
Both the EWCS and EQLS data contribute to the policy debate on reconciliation issues and work–life balance for men and women. The EQLS looks at the difference between men and women in their levels of life satisfaction or happiness. The gendered division of unpaid work, in relation to for example childcare or caring for elderly relatives, is also covered in the EQLS.
Research on patterns of social mobility for men and women across the EU looks at barriers to equal opportunities and policies to promote it. It highlights the increasingly important gendered patterns of social mobility in different countries.
Eurofound cooperates with the European Institute for Gender Equality (EIGE) on gender-related topics. Eurofound is a key data provider for EIGE’s Gender Equality Index and is involved in the working group for this indicator. Following on for a number of collaborations in 2022, other areas for cooperation between the two Agencies in 2023 include research related to the impact of the transition to a carbon neutral economy, as well as that on care, the working life of essential workers, the impact of the war against Ukraine from a gender perspective and in relation to integration of refugees, the socioeconomic impact of COVID-19 on women and gender equality, and platform work.
Gender equality is a core value of the EU, a fundamental right, a critical component of economic growth and a key principle of the European Pillar of Social Rights. In this light, the EU has been making progress in the gender equality field over the past decades, albeit at a slow pace. The Gender Equality Index score for the EU in 2023 is 70.2 points out of 100, surpassing 70 points for the first time. This is an improvement of 1.6 points since the 2022 edition and the highest year-on-year increase since 2013. Two decades into the 21st century, gender inequalities persist in many areas, including in employment, working conditions and quality of life. As part of the European Commission’s work programme, gender equality remains an important policy priority, with the goal being to roll out the European Gender Equality Strategy.
On 5 March 2020, the Commission launched a new Gender Equality Strategy 2020–2025. The Strategy’s main topics are: violence against women; pay transparency and the gender pay gap; gender balance on company boards; and work–life balance. It is also guided by the vision of ‘a Europe where women and men are free to pursue their chosen path in life, where they have equal opportunities to thrive, and where they can equally participate in and lead our European society’. As one of the first deliverables of the Strategy, the Commission presented a proposal for a pay transparency directive on 4 March 2021, which was backed by the European Parliament on 5 April 2022. The Parliament, EU Council and Commission reached a provisional agreement on the directive on 30 November 2022. The Council adopted the directive on 24 April 2023.
In October 2023, the European Parliament holds its fourth European Gender Equality Week, at the initiative of the Women’s Rights and Gender Equality Committee (FEMM). During the week, the European Institute for Gender Equality (EIGE) also publishes the findings of its Gender Equality Index 2023.
The COVID-19 pandemic has had vast implications on health, well-being, quality of life, the labour market and the economy. It has also had a multifaceted impact on gender equality at work and at home. Promoting gender equality is at the heart of the EU policy response to the crisis, in line with the Gender Equality Strategy.
Eurofound’s work on gender equality links in with the Commission’s 2019–2024 priorities on an economy that works for people and a new push for European democracy. Eurofound has contributed in the recent past to the EU initiative on work–life balance and on the pay transparency initiative.
Eurofound kasutab uuringutes süstemaatiliselt soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist. Kui võimalik ja asjakohane, eristatakse uurimistulemustes, sealhulgas uuringutes ja poliitikaanalüüsides, andmed sooliselt. Muud uurimisprojektid pakuvad soolise võrdõiguslikkuse suhtes asjakohaseid erianalüüse. Uuringud hõlmavad soolisest aspektist paljusid teemasid, näiteks järgmisi: töötasu ja sissetulek, miinimumpalk, hooldamine, tööhõives osalemine, puhkused, oskused ja koolitus, töökorraldus, töö kvaliteet, tööaeg, töö- ja eraelu tasakaal, ülespoole suunatud lähenemine, sealhulgas üleeuroopalistes uuringutes ja riigi tasandi korrapärastes aruannetes.
COVID-19 pandeemia ähvardab tühistada aastatepikkuse tegevuse soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Eurofoundi e-uuring „Elamine, töötamine ja COVID-19“ annab ülevaate pandeemia mõjust ELi kodanike elule. 2020. ja 2021. aastal mitmes voorus toimunud uuring võimaldab võrrelda pandeemia eri etappide ajal tekkinud probleeme. Tulemused näitavad, et COVID-19 mõjutab soolist võrdõiguslikkust kodus. Pandeemia on oluliselt suurendanud kaugtöötajate arvu Euroopas, eriti naiste seas. Lisaks mõjutas koolide ja lastehoiuasutuste sulgemine piirangute ajal ebaproportsionaalselt naisi, kes üldiselt võtsid endale suuremaid koduseid ja hoolduskohustusi.
Tulemustest selgub ka, et töö- ja eraelu tasakaal on ELis üldiselt halvenenud, kusjuures rohkem naisi ja mehi on teatanud töö- ja eraelu konfliktidest, kuid probleem näib olevat suurim naistel, kes peavad tegema kaugtööd ja hoolitsema väikelaste eest. Naised on teatanud ka suuremast pandeemiaaegsest finantspingest kui mehed. COVID-19 e-uuringu küsimustik põhines Eurofoundi üleeuroopaliste uuringute (Euroopa elukvaliteedi uuringu ja Euroopa töötingimuste uuringu) küsimustel.
2020. aasta mais käivitas Eurofound andmebaasi „COVID-19 EU PolicyWatch“, mis koondab ja kaardistab kogu Euroopas pandeemiaaegseid riiklikke reageerivaid poliitikameetmeid. Mõnel neist meetmetest on sooline mõõde.
Eurofoundi uuringutes käsitletakse tööturul osalemise soolise ebavõrdsuse omadusi ja tagajärgi, samuti poliitikaid ja meetmeid, mille eesmärk on edendada naiste osalemist tööturul. Peaaegu kõikides liikmesriikides on naiste tööhõive ja tööturul osalemine endiselt väiksem kui meestel. Eurofoundi hinnangul on selle soolise tööhõivelõhe aastakulu ELis 2018. aastal üle 320 miljardi euro. Kuigi lõhe kulud vähenevad, on majanduskahju endiselt väga suur. Uuringus vaadeldakse ka soolise tööhõivelõhe ülespoole suunatud lähenemist, hinnates, mis riikides on see soodsaim ja mis riikides halvim.
Euroopa töökohtade jälgimise keskus jälgib Euroopa tööturgude struktuurimuutusi elukutsete ja valdkondade järgi, hinnates neid muutusi kvalitatiivselt, kasutades töökoha kvaliteedi eri näitajaid. See seire hõlmab tööhõive muutuste analüüsi soolise ja töökohta-palga kvintiili järgi, samuti segregatsiooni tööturul.
Eurofoundi uuringud hõlmavad mitmesuguseid töötasu ja sooga seotud teemasid, näiteks muutuvpalka, tulemuspalka, madalat palka ja soolist palgalõhet. Uuringutes vaadeldakse töötasu kui üht seitsmest meeste ja naiste töökoha kvaliteedi näitajast. Miinimumpalga osas jälgitakse aastaülevaates miinimumpalga taset kogu Euroopas, mõõtes ka töötajate soolist hõlmatust 2019. aastal ja seost soolise palgalõhega. Lisaks analüüsib Euroopa töökohtade jälgimise keskus, kui palju soodustavad eri töökohad, elukutsed ja valdkonnad soolise palgalõhe tekkimist. See on kasulik komisjoni sotsiaalse tulemustabeli soolise palgalõhe näitaja tõlgendamisel ja Euroopa sotsiaalõiguste samba soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte rakendamisel.
Eurofound vaatas 2018. aastal läbi riikide esimesed kogemused töötasu soolise läbipaistvuse meetmetega. Komisjoni taotlusel on Eurofound algatanud uuringu meetmete kohta, millega edendatakse töötasu soolist läbipaistvust ettevõtetes, uurides, kui palju meetmed maksavad ja kas ettevõtted näevad nendes võimalusi. Seda arvestatakse komisjoni mõjuhinnangus.
Eurofoundi Euroopa töötingimuste uuring (EWCS) hõlmab töötingimusi soolisest aspektist. Hiljutistes küsimustikes on soolise aspekti arvestamine olnud oluline teema. Uuringus jälgitakse elukutsete, valdkondade, tööaja ja töötasu erinevusi, samuti tööaja korraldust, töö- ja eraelu tasakaalu, vägivalda ja ahistamist töökohal ning tervist ja heaolu, sealhulgas seda, mida see kõik tähendab kestliku töö jaoks.
Euroopa töötingimuste uuringu analüüs aitab anda teavet poliitikameetmete kohta, mille eesmärk on vähendada soolisi erinevusi töökohtade ja tööhõive kvaliteedi valdkonnas . Saadavad teadmised on olulised soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte, töö- ja eraelu tasakaalu parandamise algatuste ning Euroopa sotsiaalõiguste samba raames tehtud algatuste jaoks.
Samuti uuritakse naiste kogemusi juhtivatel ametikohtadel ja seda, kuidas saab lahendada naiste alaesindatust juhtkonnas. Selles analüüsitakse nii mees- kui ka naisjuhtide töökvaliteeti ning juhtiva ametikoha mõju eraelule.
Teistes uuringutes analüüsitakse naisettevõtluse taset Euroopas ja turulõhet naisjuhtidega ettevõtetesse investeerimisel. Selles uuritakse naisettevõtjate finantstakistusi ja era- või avaliku sektori vahendite kasutamist sellesse rühma investeerimiseks. Lisaks sellele uuritakse selliste riiklike rahastamisvahendite ja riiklike toetuskavade levikut, mis kõrvaldavad tõhusalt takistusi ja võimaldavad naistel saada pädevaks ettevõtjaks.
Naiste suurem osalemine tööturul on ajendanud muutma Euroopa sotsiaalpartnerite lähenemisviisi sooküsimuste käsitlemisel. Uuringus hinnatakse ka ELi sotsiaalpartnerite rolli soolise võrdõiguslikkuse edendamisel, uurides meetmeid, mida on võetud riiklikes töösuhete raamistikes ja võrreldes liikmesriikide järjestust EIGE soolise võrdõiguslikkuse indeksis.
Lisaks sellele on Eurofound töötanud koos Rahvusvahelise Tööorganisatsiooniga (ILO) ühisprojektis, mis käsitleb ülemaailmseid töötingimusi. Selles uuritakse soolisi lõhesid kogu maailmas (1,2 miljardit töötajat) ja esitatakse tõendeid töökoha kvaliteedi soolise erinevuse kohta ja naiste suurema riski kohta sattuda seksuaalse vägivalla ohvriks; viimane on tuvastatud ka Euroopa töötingimuste 2015. aasta uuringus.
Euroopa elukvaliteedi uuring (EQLS) hõlmab soolist mõõdet ka sellistes küsimustes nagu tööhõive, sissetulek, vaesusrisk, leibkonna koosseis ja heaolu, haridus, perekond ja hoolduskohustused, tervis ning töö- ja eraelu tasakaal.
Nii Euroopa töötingimuste uuringu kui ka Euroopa elukvaliteedi uuringu andmed aitavad kaasa meeste ja naiste töö- ja pereelu ühitamise ja tasakaalu poliitikaarutelule. Euroopa elukvaliteedi uuring käsitleb, kuidas erineb meeste ja naiste rahulolu eluga või õnnelikkus. Uuring käsitleb ka tasustamata töö soolist jagunemist, näiteks seoses lastehoiu või eakate sugulaste hooldamisega.
Uuringutes, mis käsitlevad meeste ja naiste sotsiaalse liikuvuse mustreid kogu ELis, vaadeldakse võrdsete võimaluste takistusi ja nende edendamise poliitikat. Need toovad esile üha olulisemaid sotsiaalse liikuvuse soolisi mustreid eri riikides.
Eurofound teeb koostööd Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga (EIGE) soolise võrdõiguslikkuse teemadel. Eurofound on EIGE soolise võrdõiguslikkuse indeksi üks peamisi andmeesitajaid ja osaleb selle näitaja töörühmas. Mõlemad asutused tegid koostööd ühisprojektis, mis käsitleb soolise võrdõiguslikkuse indeksi eri mõõtmete ülespoole suunatud lähenemist. Muud koostöövaldkonnad hõlmavad COVID-19 sotsiaal-majanduslikku mõju naistele ja soolisele võrdõiguslikkusele, Euroopa töökohtade jälgimise keskuse temaatilist analüüsi soo ja vanuse kohta, samuti platvormitööd käsitlevaid uuringuid.
Research continues in this topic on a variety of themes, which are outlined below with links to forthcoming titles.
